Jooksulaager Jõulumäel

Peatreener:

Nagu tavaks saanud, toimus ka sel aastal suvine jooksulaager, sel aastal siis Jõulumäel. Enda viimasest Jõulumäe külastusest on palju aastaid möödas ja selle ajaga võrreldes oli seal nii mõndagi muutunud. Oli ehitatud uus asfalteeritud rollerirada, mis läks nüüd suusastaadioni kõrvalt läbi. Endisel tühjal platsil oli nüüd sprindisirge, kaugushüppe paigad ja heitesektor. Kõik see tegi asja ainult mõnusamaks ja avardas treenimisvõimalusi.

 suvelaager16 lumi2
Laagrisse saabusime neljapäeval, 7. juulil. Erinevalt eelmistest kordadest olid sel aastal juba alguses enamus osalejaid kohal. Neljapäeva õhtul tegime kerge aeroobse jooksu ja hiljem natuke kerelihaseid peale. Sel õhtul külalisesinejaid ei olnud. Kuna toimus jalgpalli EM ja kergejõustiku EM, polnud õhtuse aja sisustamisega probleeme. Ka sauna oli võimalus kasutada.
Reede hommikuse trenni viis läbi üks hetke Eesti paremaid pikamaajooksjaid Olga Andrejeva. Trenni teemaks olid harjutused kummilindiga. Olga näitas ette, milliseid harjutusi peaks tegema, et vältida vigastusi ja kuidas neist vabaneda. Nimelt oli temagi pikalt puusavigastuste küüsis vaevelnud ja lindiharjutustega lõpuks neist vabanenud. Harjutusi oli kõigile kehaosadele, nii jalgadele kui kerelihastele ja ka kätele. Osa harjutusi tegime paljajalu ja nagu sel puhul tavaks saanud, kippusid tossupaelad sõlme minema ja tossud käbidega täituma.
 Olga-laager16a
Reedel sai ka huvitavat korvpallimängu proovitud. Nimelt on Jõulumäel selline korvilaud, mille küljes on erineval kõrgusel ja erinevas kohas mitmeid korve. Iga korvi tabamine andis erineva arvu punkte ja visata tuli 9 kohast. Vahel juhtus ka, et ühe korvi tabamisel läbis pall ka veel mõne madalamal asetseva korvi. Siis punktid liideti. Pea kõik kohal olnud Täppsportlaste meesliikmed võtsid osa viskevõistlusest. Vaatamata kõrgele eale ja väsinud olemisele, õnnestus peatreeneril kõik 3 mängu võita, viimane küll lisaviskega. Nagu öeldakse, on kole võit parem kui ilus kaotus. Ilmselt on 13-aastaselt lõppenud korvpallurikarjäär siiski positiivselt mõjunud ja viskekäsi pole rooste läinud.
 korvpall
Õhtul oli plaanis laagri tugevaim trenn. Tegime suusastaadioni ümbruses lõigutrenni. Õnnestus leida umbes 400 m ring, mille sees oli ka 1 korralik tõus ja 1 veidi väiksem küngas. 400 m ringi kordusi tehti vastavalt võimetele ja treeningplaanile. Lõpus olid veel mõned kiiremad 200 m ja 100 m lõigud. Osalesid kõik ja trenn läks hästi, vaatamata suurele kuumusele.
 suvelaager16 lumi3
Peale trenni õnnestus näha veel täiesti tõupuhast suusavõistlust ja seda päris lumel. Tegu oli siiski kunstlumega. Rada oli umbes 350 m pikk ja suhteliselt kitsas Kui tippsuusatajate võistluses kippus võit ikka stardi võitjale jääma, välja arvatud paar kukkumist ja finišisirgel kustumine, siis veidi hiljem toimunud sprinditeade oli põnevam. Seal olid tippsuusatajad loositud paaridesse mõne tuntud ühiskonnaelu tegelasega. Startis igasugu karvaseid ja sulelisi. Kuigi lubatud oli uisustiil, sõideti enamuses midagi uisu ja klassika vahepealset. Mõni mees võttis ka meetrise kõrguste vahega laskumisel stiilipuhta laskumisasendi sisse ja möödumisi oli pidevalt. Suusavõistlusel võis kohata ka maskotti, suhteliselt känguru sarnast. Nimi oli tal Priidu, kellel kukrus oli väike Priidu. Hüppevõime polnud küll päris känguru tasemel, aga asja ajas ära.
 suvelaager16 känguru2
Laupäevane päev oli külalistreenerite päralt. Hommikuse trenni viis läbi Eesti heitekoondise vanemtreener – Ants Kiisa. Nagu tema trennide puhul tavaks saanud, siis ka sel korral armu ei antud. Peale 3 km pikkust soojendusjooksu ja võimlemist läks lahti. Alustuseks tehti jooksuharjutusi ja mõned hüplemised. Sellele järgnes harjutuste kompleks topispalliga, mis oli ajaliselt kõige pikem trenni osa. Ja ega harjutusedki lihtsad polnud. Kõige lõppu tehti veel väga intensiivne ÜKE harjutuste kompleks enda keharaskusega. See võttis aega umbes 30 minutit. Kui siiani veel olid mingid energiavarud olemas, siis peale seda sai needki kulutatud. Kogu trenni põhiosa, alates jooksuharjutustest kuni ÜKE lõpuni võttis aega veidi alla 2 tunni. Lõppu tehti siiski veel kerge lõdvestusjooks ja venitused, sest ega see viimane trenn olnud.
 suvelaager16 Kiisa
Peale lõunat käisime karjääris ujumas, kus veest välja tulles võis leida enda riideid puu otsast ja needki olid korralikult kokku sõlmitud.
Õhtuse trenni viisid läbi Birgit ja Peeter Pihelgas. Kuna tugevad trennid olid all, tehti see trenn veidi leebemas versioonis. Ülesehituselt oli trenn täitsa Täppsportlaste trenni moodi. Soojendusjooksu ja võimlemise järel tehti jooksuharjutusi ja mõned kiirendused. Põhiosas olid kavas mäkkejooksud ja mäkkehüpped vaheldumisi sörgiga. Mäkkejooks võis olla veidi üle 100 m. Sellele järgnes sörk alla ja teise mäe jalamilt alustati sammhüpetega mäkke. See lõik oli vast 40-50 m. Peale seda järgnes pikem sörk ja siis uuesti, kokku 3 ringi. Vahele tehti väike puhkus ja siis teine seeria veel. Kõige lõppu joosti veel kiirem 1 km lõik, vastavalt võimetele. Lõdvestusjooks ja venitused otsa ja trenn oligi läbi.
Enne õhtusööki algas teoreetiline osa, kus Peeter rääkis enda noorusaja treenimistest ja treeningu põhimõtetest. Sõna sai ka Birgit. Huvitav esinemine oli. Meenusid paljud juhtumised, mis olid juba ununema hakanud. Treeningu põhimõtted tundusid neil üsna sarnased meie omadega olevat ja selle põhjal võiks küll öelda, et oleme õigel teel. Vahepeal käisime söömas ja jätkasime ka peale õhtusööki.
Õhtul oli veel võimalus sauna külastada ja loomulikult kergejõustikku vaadata. Lõpuks tuli ka see ihaldatud medal, emotsioon missugune.
Pühapäevane päev algas joogaõpetusega, kus õpetati hingamist ja energiavarude suurendamist enne starti. Päris huvitav oli ja eriti huvitav oli see, et jooga loengu lõpuks olid kõik jalatsid omavahel kokku seotud, kaasaarvatud joogaõpetaja omad.
Peale seda joosti pikem jooks, siis ühispilt kunstlume ääres ja oligi kojusõit.

Tore laager oli. Järgmisel aastal jälle.

suvelaager16 lõpp lumerajal

Heiki:
Osalesin täppidega ühises laagris esimest korda. Eks neid põhjuseid on erinevaid, miks varem pole ühisesse laagrisse jõudnud, kuid üks suurimaid põhjuseid oli kindlasti hirm. Ikka ja jälle võib pärast toimunud ühislaagrit lugeda, kuidas muidu töist meeleolu ja tõsiseid inimesi häirib üks või mitu 1990 aasta lastelavastusest Pätu pärit pahanduse tekitaja(t) Pätu.

suvelaager16 käbidetööd


Varasemast on meelde jäänud, et Pätule meeldib tossupaelu kokku siduda, riideid õmmelda, kuid kindlasti võis olla kindel, et Pätu arsenalis võib olla veel erinevaid krutskeid.
Esmakordse laagerajana otsustasin valida toa vanemate ja elukogenud härradega. Eks tihti oli meil keeruline teineteist mõista – nagu noor toakaaslane tabavalt asja kokku võttis – vanemad härrasmehed rääkisid väljasuremise äärel olevas keeles. Samas õnneks on loodus andnud inimesele lisaks keelele ka käed ja jalad ning sedasi õnnestus meil laagri lõpuks täitsa sujuv teineteise mõistmine saavutada.
Vaatamata mõningasele teineteise mõistmise barjäärile väärib sügavat kummardust vanemate härrade elutarkus. Pärast ühisesse tuppa sisse registreerimist haarati võti enda kätte ja seda ei jäetud tähelepanuta laagri lõpuni. Lisaks oli tore näha seda kogemuste pagast, kuidas võideldi Pätu vastu. Seati üles ohtralt lõkse ja muid heidutusvahendeid. Tähelepanuväärne!
Samas nagu mainitud oli ka Pätu kogumustega ning vaatamata erinevatele diversiooni aktidele õnnestus Pätul siiski nii mõnigi krutski korda saata.
Kohati jäi mulle, kui laagri debütandile, küll arusaamatuks ja tundus ebaõiglane, et ühe Pätu tegevuses asuti süüdistama kahte õrna tütarlast, kellede silmist purskus ausust ning kellede kehakeelest võis näha, et ka nemad kardavad seda sama Pätut – soovisid nad ju tihti tulla vanemate härrasmeeste tuppa kaitse alla, proovides siseneda tuppa nii uksest kui aknast – aga juba seniilses eas härrad nägid tonti kõikjal ja nii jäeti õrnad tütarlapsed laagris puhunud tuulte meelevalda.

suvelaager16 aknast
Vaatamata hirmsatele juttudele, ei kujunenudki see laager nii hirmsaks. Laagri järgselt kodus oli juba harjumata, et magamistoa ust ei peagi lukku keerama. Hommikul ei olnud jalanõudel paelad seotud ega riided õmmeldud. Pisut nagu tühi tunne lausa.
Neile, kes siiani pole julgenud ühisesse laagrisse tulla ütlen, et ärge kartke, polegi see asi nii hull, kui juttudest on mulje jäänud. Kindlasti üritage kogenud laagerdajatega ühte tuppa pääseda, siis omandate uusi kogemusi. Samuti võtke kaas mitu paari jooksujalanõusid, siis on lootust, et saab ikka trenni ka minna. Kindlasti tuleb kasuks ka see kui võtate igaks juhuks kaasa enam kui ühe komplekti trenniriideid, juhul kui on ikka soov trenni teha.

Aitäh kõigile, kes võitlesid Pätu vastu ja kohtumiseni järgmisel korral!

suvelaager16 käbidetöö vist2