Üldkehaline trenn Ants Kiisa juhendamisel.

Mõned kuud tagasi sai vastu võetud otsus, et hakkame Täppsportlaste õppe- ja treeningprotsessi kaasama treenereid väljast poolt klubi. Neljapäeval siis alustasime sellega. Otsa tegi lahti Ants Kiisa, kes on olümpial käinud nii võistlejana kui treenerina. Tema kuulsamad õpilased, läbi aegade, on olnud OM võitja Erki Nool ja varalahkunud Taavi Peetre.

Eilne üritus koosnes kahest osast. Alustasime loenguga, mis kestis veidi üle tunni aja ja jätkasime näidistreeninguga. Nüüd lühike ülevaade toimunust.

Loengul sai puudutatud teemasid, mis on seotud Ants Kiisa endaga kui ka üleüldse spordiga. Algul oli lühike ülevaade Antsu enda tegemistest sportlase ja treenerina. Ta meenutas ka naljakaid vahejuhtumeid, mis aja jooksul oli erinevatel võistlustel ja treenerikoolitustel juhtunud. Need puudutasid nii Erki Noolt, Tammertit kui ka näiteks Soome läbi aegade parimate kuulitõukajate hulka kuuluva OM võitja Harsi Harju tegemisi. Arsi oli 135 kilose mehena alustanud ettevalmistavat perioodi alati sellega, et jooksis 30 x 300m. Loomulikult oli ta peale seda mitmeid päevi täiesti “surnud” ja kuulitõukele sellest kohe kindlasti mingit kasu polnud. Ta põhjendas sellist tegevust sellega, et kui ta on võimeline läbima 30 x 300m, siis on ta valmis alustama ka tugevat treeningperioodi. Ehk tegu oli siis iseenda motiveerimisega läbi enesepiinamise.

Teooria pool puudutas veel teemasid, mis viivad tulemuseni ja kuidas asjale läheneda, treeneri ja õpilase suhetest treeningperioodi vältel, eesmärkide püstitamistest ja paljust muust. Kõrgel kohal peab olema motivatsioon, seda nii õpilase kui ka treeneri poolt. Kõike on võimalik saavutada, tuleb vaid tahta.

Puudutasime ka ületreeningu teemat. Sealt koorus välja tõsiasi, et parim sportlane ei pruugi saada parimaks treeneriks, sest paljudel pole lihtsalt nii palju eeldusi, et nii palju ja nii tugevalt treenida ja tulemuseks võib olla totaalne auku vajumine. Oli ka paar näidet. Näiteks mõned kümnevõistlejad üritasid koos Erki Noolega treenida ja tulemuseks oli täielik “ära kukkumine”, millest väljumine kestis terve aasta. Peab ikka arvestama ka enda füüsilisi eeldusi ja võimekust ning treenima vastavalt enda tasemele.

Muheda jutumehena tuntud Ants Kiisa loeng oli igati huvitav ja sellest polnud midagi, et see ei puudutanud otseselt jooksmist. Ka teistelt aladelt on palju juurde võtta.

Teine osa eilsest õppe- ja treeningprotsessist oli praktiline näidistreening. Täppsportlaste kiituseks pean kohe lisama, et me saime päris hästi hakkama, vähemalt mulle jäi selline mulje. Ka Antsu märkused olid enamasti väga positiivsed.

Treeningu algul oli nagu ikka soojendusjooks ja soojendusvõimlemine. Sellele järgnes spetsiaalselt meile koostatud harjutuste kompleks, milles oli jooksuharjutusi, astumisi sundasendis, hüppeid ja hüplemisi ning lõpuosas oli kere- ja jalalihaste üldkehaliste harjutuste kompleks. Harjutused oli tegelikult kõik tuttavad. Oleme neid erinevates trennides, eri variatsioonides kasutanud. Lihtsalt sellises järjestuses oli see veidi uudne. Lisaks kasutasime ühel harjutusel raskuseks kangikettaid. Oma trennides me topispallist raskemaid esemeid kasutanud pole.

Tundus, et kõige raskem harjutus oli niinimetatud “suusahüppaja”. Selles harjutuses tuli olla kümmekond sekundit madalas suusahüppaja asendis ja siis sooritada kahelt jalalt hüpe edasi ja nii 8 korda. Eriti raskeks tegi selle harjutuse see, et seda tuli korrata 3 korda ja raske ei olnud mitte hüpe ise vaid just madala asendi hoidmine.

Hakkama saime kõigega ja eriti hästi said hakkama meie tublid naisjooksjad, kes tegid kohati tehniliselt väga ilusaid sooritusi.

Trenni lõpuossa oli seatud üldkehalised harjutused, mis võtsid läbi kõik kerelihased. Väsinult tehes sai sealt päris kõva koormuse. Aga kõik tehti ära ja meie parimad naised tegid 30-40 korduse asemel koguni 100 kordust ja puhkepausi ajal nõudsid kohe järgmist harjutust. Ants Kiisa selle õnge õnneks ei läinud ja lasi ikka planeeritud 30 sekundit ära puhata. Puhkepausi hakati mõõtma viimasena lõpetanud Täppsportlasest. Nii, et mida kiiremini suutsid kordused ära teha, seda kauem puuhata said.

Kõik olid rahul ja järgmisel päeval andsid tunda uued, tundmatud, lihased. Järelikult trenn oli läinud täie ette.

Tänud Antsule suurepärase õhtu eest!

Aga meie mõtte liiguvad juba uues suunas ja uuel aastal peaks toimuma järgmine näidistreening järgmise külalistreeneri juhtimisel.