Munamäe jooks on kahtlemata ainulaadne. Esiteks on tegu ilmselt Eesti suurima langusega jooksuga. Kui vaadata rajaprofiili, siis on näha, et stardi ja finiši vahe on vähemasti 220 meetrit
Tegu pole siiski lihtsa allamäge jooksuga. Rada hõlmab ka korralike tõuse, kruusateid, metsaradasid ja kitsaid jalgradasid üle heinamaa. Väga laias laastus, ehk kolmandi asfalti, kolmandik korralikumat kruusateed ja kolmandik radu. Seetõttu on tempo valik keeruline. Allamäge lõikudel ei tohi liiga hoogu minna, ülesmäge ei tohi ennast kinni tõmmata ja konarlikel jalgradadel ei tohi liigselt aega kaotada. Tänavu küll lund ei sadanud, aga jahe oli siiski. Kraadiklaas näitas laupäeval südapäeval stardis nulli. Start on allamäge ja kiire. Esimesed 500 meetrit 1.45, kusjuures enda arust ikka pisut hoidsin tagasi. Edasi sai juba üritatud 500 meetriseid lõike katta 2 minutiga. Kuid paar tükki tuli siis ka 2.20. Mis muidugi ei takistanud järgmist lõiku 1.50 läbida.
Kahjuks realiseerus veel üks risk. Kui grupis joosta ja omavahel ponistamisega hoogu sattuda, siis rajamärkide jälgimine jäi hooletusse. Seetõttu avastas päris suur grupp esimese naisvõistleja ja paar noor järsku enda eest. Esmane nördimus oli muidugi suur, kuid sai siiski otsustatud hakata kahetsusväärset olukorda parandama ja enne lõppu sai vähemasti naisest mööda 🙂
Pakun välja, et ehk 100 meetrit tuli lisaks. Koht tuli 32, vanuseklassis 7. Aeg 53:44,7
Eero Mõttus
Fotod on pärit Võrumaa Spordiliidu pildigaleriist
