Eero Mõttus

, Eero Mõttus, Täppsportlased
Kooliajal olen tegelnud natuke suusatamise ja siis orienteerumisega. Nende alade treeningus kasutati päris palju jooksu. Ja peaaegu alati jalgpalli. Kui suusatamises joosti enne jalgpalli, siis orienteerumistrennis toksiti jalgpalli peale jooksuotsa . Mulle meeldis orienteerujate variant rohkem.

Uuesti jooksma sai hakatud 33 aastasena orienteerumise pärast. Eesmärk oli saavutada säärane võimekus, et suudaks enam-vähem läbida talutavalt orienteerumises meesteklassi rada. Ikka nädalalõpuvõitluse, mitte lihtsa päevaku. Need on mõnevõrra erinevad asjad. Kõrvaleesmärkideks oli 10 kilomeetrit jooksu 50 minutiga ja ehk läbida ka jooksus poolmaraton. Maratoni eesmärgiks ei seadnud, sai ka lubatud, et kunagi maratoni jooksma ei hakka. Aasta võis oli 2007. Jooksuring sai õige pea venitatud 5 kilomeetri peale, ning ka seal edasi 7,5 peale. Nädalas korduse arv sai ilmselt kohe 5 peale. Treeningtempo ühtlane. Keskmine pulss liiga kõrge – 165 võis tavaline olla.

Esimene võistlus oli Sügisjooksu 10 kilomeetrit. Kümmet kilomeetrit ma läbi polnud jooksnud, kui kooliaeg välja arvata. Enesetunne oli väga hea. Liiga kiiresti ei saanud alustada, sest alustatud sai tagant. Aeg 49:27
Kaks nädalat hiljem rahvajooksul aeg 45:58

Treeningu pikkus sai suurendatud 10 kilomeetri peale. Aastal 2009 sügisjooksu aeg 41:28. Treeningkorra kilomeetreid sai suurendatud pisut veelgi. Aga ikka ühtlane jooks. Venitusi ja jõuharjutusi minimaalselt. Sisuliselt ilmselt võib öelda, et ei teinud. Talvel suusatamine. Suvel kord nädalas orienteerumine päevakute B rajal. Selline tähelepanek, et jooksmisega lihtsa pingutusega rivi eesotsas, kuid suusatamise kipub vaatamata punnitamisele finišiprotokollis viimasesse veerandisse jääma.

Aastal 2010 enam edasiminekut ei saanud 42:07. Eks siin sai muidugi esimest korda algusega liiga tehtud. Aga ikka esimest korda suurel jooksul suht esireast startida! Talvel sai läbi tehtud suusmaratonisari Estoloppet. Aga hakkab tekkima mõte, et tühja sest suusatamisest. Suvel sai rõhku sai pandud orienteerumispäevakutele. Ilmselt liiast – kaks korda nädalas ja pikk rada. Päevakutel on see häda, et kipub väga võistlusena võtma.

Aastal 2011 Tallinna poolmaraton 1:36. Kuna poolmaratoni pidas edukalt lõpuni, siis sai tuli selline vallatu mõte, et prooviks maratoni.

Midagi polnud teha, tekkis hasart ja lubadus sai murtud. Aastal 2012 Tallinna maraton 3.47.54. Üritatud sai küll üritatud venitusharjutusi rohkem teha. Ehk suisa 10-15 minuti omas tehnikas. Orienteerumisi üle ühe korra nädalas ei tee. Esmakordselt sai läbi tehtud Järvejooksude sari.

Aastal 2013 Tallinna maraton 3.42.54. On ilmne, et oma tarkusega enam edasiminekut ei tule. Kui jooksumaht on juba nõnda suureks läinud, siis enam ei tundu nii hirmus, et kuidagi ajaplaani ka mingi kindel trenniaeg sättida ja üritada treeningrupp otsida. Nagu ikka internetist. Nõnda saigi siis kui normaalsed inimesed läksid Kadrioru pargi sünnipäevapidustustele, siis mina läksin samas kedagi Riho otsima. Näpp sai antud.
Aastal 2014 Tallinna maraton 3:26:39; Haapsalu jooksu 10km 39:52.

Algse põhieesmärgiga (võimekus orienteerumise normaalrada keskpärase tulemusega läbida) on sedasi, et heal päeval lihtsal rajal võib õnnestuda, kuid mingisugust stabiilsust pole. Hetkel on see ka tahaplaanile jäänud. Kui igal aastal olen ikka mõned päris orienteerumisvõistlused ka teinud.

Edasised jooksualased eesmärgid on ikka veel aegu kärpida veel mitme minuti jagu.