Üks ääretult aktiivne võistlusnädal

Veel ühe väga rasvase linnukese sai kirja Robert Tiismus. Tartu
maastikumaratoni raames otsustas Robert läbida võistluse nimetusele
vastava distantsi ehk maratoni. Seekordne maratoni eesmärgiks ilmselt
oligi läbimine, sest Robert väga ei kiirustanud. Parimal positsioonil
oli Robert 32,5 km märgi juures, kus ta oli saja neljakümnes. Kogu
distantsi kõikus ta 140.-nda kuni 142.-e koha vahel. Lõpuks tuli 141.
koht. M55 noormeeste hulgas õnnetus hõivata kaheksas koht. Tubli
tulemus igal juhul. Siit on hea edasi minna järgmisi maratone koguma!

12.05.2024. Tartu maastikumaraton
141. Robert Tiismus – 4:50:24 (M55 – 8. koht)
——
Marge Nõmm käis Sõeru kevadjooksul. Läbida tuli 11 km ja rada oli
raskemapoolne. Oli nii kruusateid, metsasihte ja tuli ka põldu mööda
joosta. Mingit mõju avaldas ka nädalavahetusel läbitud Sauga jooks.
Raske oli. Marge lõpetas naistest neljandana aga N45 klassi pani ta
kindlalt kinni. Ega mihigi üleliia palju ette ei jäänud. Tegelikult
oli see täitsa hea jooks.

15.05.2024. Sõeru kevadjooks ~ 11 km
naised:
4. Marge Nõmm – 55:31 (N45 – 1. koht, üldkoht 11.)
—–
Kohilas oli kolmapäeval kavas seeriajooksu teine etapp. Sel korral
tuli läbida 800 m. Täppsportlasi oli seekord stardis topelt ports kui
eelmise korraga võrrelda. Jala pani joonele 6 Täppsportlast.
Korraldajad olid meie jooksjad väga õnnestunult laiali jaganud ja sel
korral oli sain kõigil vaheaegu võtta.

Võistlus algas meeste tugevama jooksuga. Seal tuli starti Euroopa
meister (M45) Danel Taur. Väga tore kui meistreid austatakse aga ega
see Eesti keskmaajooksu tasemele au tee. Hiljem selgus, et tugevamas
jooksus joosti ka kõvasti üle 2.10. Esikolmik läks kohe eest ja Danel,
kes tegi hooaja esimest võistlust, sättis end Rauno Pisa selja taha
viiendale positsioonile. Nii ka enamus distantsist läbiti. 200 m
vaheaeg oli Danelil 29,5 ja ei tundunud sugugi raske olevat. 400 m
peale jõuti 1.00,3-ga ja teine 200 m oli seega 30,8. Hea tempo püsis
ja Daneli jooks nägi esimese stardi kohta üllatavalt normaalne välja.
Esikolmik oli siis juba eraldunud. 600 m peale jõuti 1.31,4-ga ja
kolmas 200 m oli endiselt heas tempos ehk 31,1-ga. Lõpusirgele tulles
tuli Danel Rauno selja tagant välja ja läks kindlalt eest ära. Eks
omajagu süüd oli selles ka Rauno kangestumises. Viimased 200 m tuli
Danel läbi 33,2-ga ja kokku tuli täpselt see aeg, mida ma Danelile
enne starti pakkusin. Pole paha.

Teise stardis meie jooksjaid ei olnud aga tagantjärele vaadates oleks
nii Kain kui Marek seal ilusti välja vedanud.

Kolmandas stardis jooksid tugevamad naisjooksjad. Täppsportlasi
esindas suurfavoriit Kateryna Fomichova. Plaan sai paika pandud
selline, et jooks tuleb lihtsalt ära võita. Eks väikesi küsimärke oli,
sest kaks kevadist haigestumist olid jätnud väikese jälje. Õnneks
midagi väga hullu ei olnud ja enamus trenne said tehtud.
Võis arvata, et Marleen Koll läheb vedama ja nii ka juhtus. Tempo
polnud kõige tugevam ja 200 m peale jõudes oli Kateryna ennast
sättinud ilusti liidergruppi. 200 m läbiti 33,1-ga, mis prognoosis
suhtelist aeglast jooksu. Teisel kahesajal oli selles jooksus minu
meelest eriti tugev vastutuul, vähemalt kõrvalt tundus nii ja tempo
langes veelgi. 400 m peale jõudis Kateryna Marleeni tuules 1.08,3-ga.
Teine 200 m oli seega 35,2. Grupp püsis veel üsna suur ja otsustavad
hetked hakkasid kätte jõudma. 500 m peal Kateryna üritas aga Marleen
ei lasknud mööda. 600 m peale jõuti 1.42,9-ga. kolmas 200 m oli seega
veidi kiirem – 34,6. Kõrvuti joosti ka terve tagakurv aga lõpusirgel,
tugevas vastutuules hakkas Kateryna eest äta libisema ja lõpuks võitis
jooksu üsna selgelt. Viimane 200 m oli veel kiirem ehk 33,2-ga. Teine
võit sellel võistlusel oli käes. Hiljem Kateryna ütles, et tegelikult
väga raske ei olnud. Kõrvalt ei tundunud jooks kõige sujuvam aga eks
esimesed stardid ońgi sellised. Siit saab ainult edasi minna.

Neljandas jooksus startis Kain Väljaots. See oli Kaini esimene start
Nike kõige kallimate naeltega. Omajagu küsimusi oli enne starti õhus,
sest Kaini viimastest naeltega startidest oli omajagu möödas ja
treeningul kogetu ei olnud kõige positiivsem. Jooks ise möödus aga
Kainil väga ühtlaselt ja jäi mulje, et veidi jäi varuks. Esimene 200 m
oli 34,8. Kain püsis grupi keskel. 400 m vaheaeg oli Kainil 1.10,4.
See teeb teiseks 200 m-ks 35,6. Peab mainima, et teine 200 m oli
kõikides jooksudes üsna tugevas vastutuules. Kolmandal kahesajal
hakkas Kain positsiooni parandama. 600 m peale jõudis ta 1.45,6-ga,
mis näitas, et tempo püsis endine. kolmas 200 m oli seega 35,2.
Lõpukiirendus oli Kainil üsna hea kui arvestada vastutuult. Viimane
200 m tuli 35,0-ga ja esimene staadioni tulemus oligi üle pika aja
kirjas. Minu meelest igati tip-top jooks Kainilt. Tundub, et 100 km
aerutamise mõjud hakkavad lõpuks üle minema .

Viiendas jooksus startis Marek Tõnismäe. Enne starti oli õhus küsimus,
et kas Mareki 800 m on sama tugev kui 3000 m. Oli väike teadmatus,
sest varem polnud Marek 800 m-s võistelnud. Jooks pidi näitama. Oli
väike kahtlus, et jooks jääb Marekile nõrgaks, sest prognoositava aja
järgi oli Mareki aeg parim. Õnneks algul siiski joosti päris
korralikult. Algul oli Marek lausa kolmas. Esimesele 200 m-le kulus
34,2 sekundit. Teine 200 m oli vastutuules ja see oli juba tunduvalt
aeglasem. 400 m vaheaeg oli täpselt 1.10. Tagantjärele tarkusena oleks
Marek võinud juba siis minema hakata aga ta ootas 500 m-ni. Tagasirgel
oli korralik taganttuul ja seal ta siis läks. 600 m vaheaeg tuli
145,5. Kolmas 200 m oli seega 35,5, ka mitte liiga kiire. Vastutuules
viimased 200 m läbis aga Marek hästi. Aega kulus 35 sekundit ja jooksu
võit oli kindel. Ka konkurent Kain õnnetus kuue sajandikuga alistada.

Kuuendas jooksus startis Mirjam Piik. Tema vormi kohal olid suured
kahtlused, sest viimasel perioodil on tervis mitut puhku tunda andnud.
800 meetrit tuli Mirjam siiski jooksma. Jooks oli iseenesest täitsa
mirjami tasemele vastav aga head minekut ei olnud. Algus oli
ettevaatlik. 200 m vaheaeg oli 39,4 ja siis oli Mirjam täiesti
jooksjaterivi keskel. 400 m läbimiseks kulus 1.20,1. Seega vastutuule
200 meetrile kulus 40,7 sekundit. Teisel ringil hakkas Mirjam tõusma.
Ilmselt langes konkurentide tempo tunduvalt, sest taganttuule
eelviimased 200 m olid Mirjamil kõige aeglasemad aga ometi positsioon
paranes. Viimased 200 m olid kiired aga noorjooksja Merlin Toirk oli
varasema 600 meetriga päris pika edu saanud ja Mirjami ette ta jäigi.
Aga omas grupis oli Mirjam esimene.

Toimus veel üks jooks. Seal jooksis Olev Mitt. Kuna Olevi põlved on
kutud, pole ta eriti trenni teha saanud. Algul isegi paistis, et Olev
võib selle jooksu kinni panna. Ta oli parimal hetkel jooksus isegi
teisel positsioonil. 400 m läbid Olev 1.20-ga. Teine ring oli
treenimata mehe jaoks aga liig ja selle läbimiseks kulus koguni 1
minut ja 42 sekundit ja jooksu lõpetas Olev kuuendana.

15.05.2024. Kohila pikamaajooksusari 800 m
N30-39
1. Kateryna Fomichova – 2.16,18

N40-49
1. Mirjam Piik – 2.40,44

M40-49
1. Danel Taur – 2.04,66
3. Marek Tõnismäe – 2.20,55
4. Kain Väljaots – 2.20,61

M60+
6. Olev Mitt – 3.02,00
——
16.05.2024. Preediku järve jooks ~ 1,8 km
naised:
1. Liliana Torn – 6.35,0 (N55 – 1. koht, üldkoht – 1.)
——
Saarlased on oma seeriajooksuga kõige kaugemale jõudnud. Toimus juba
kolmas etapp, kus joosti 3000 m. Loomulikult oli stardis ka Jaan Õun,
kes on viimasel ajal üha paremasse vormi läinud. Jaani 3000 m rekord
oligi ajale jalgu jäänud ja oli hea võimalus seda parandada. Esimene
ring oli Jaanil kiire – 1:21-ga. Edaspidi tempo ühtlustus ja ringiajad
kõikusid 1:27 kuni 1:30 vahel. Üks konkurent jõudis Jaanile järele ja
läks vahepeal möödagi aga lõpuring, eriti viimane 200 m, oli Jaanil
kiire ja sama konkurent jäi lõpuks kindlalt selja taha. Ühtlasi on
tegu Jaani uue isikliku rekordiga.

17.05.2024. Sarma seeriajooks ja Saare maakonna MV 3000 m
Jaan Õun – 10.46,4

Jaani ringiajad ka Garmini järgi: 1:21 + 1:29 + 1:27 + 1:30 + 1:29 +
1:30 + 1:27 + 33 (200 m). Seda viimast 200 m aega vaadates tekib küll
mõte, et mis sa varem tegid?
——
Kullamaa Maijooksul oli stardis sama jooksu viimaste aastate valitseja
Kaia Lepik. Ilm oli erakordselt palav ja päike paistis. Nagu Kaia
varasemalt mainis, et kui keegi vähegi jooksja moodi jooksja kohale
tuleb, võib võitmine raskeks minna. Oli üks üsna jooksja moodi jooksja
– Anneli Ratassepp. Kaia üritas küll algul ja esimene km oli 3:52-ga.
Aga praeguse treenituse juures oli see ilmselt veidi liig ja edaspidi
enam ükski kilomeeter alla nelja minuti ei tulnud. Lõpuaeg tuli napilt
alla 41 minuti ja Anneli võit oli üsna kindel. Sel aastal võitmatuna
püsinud Kaia sai esimese kaotuse. Aga ega tugevale jooksjale pole
häbiasi kaotada. Kui edaspidi ehk trenniaega rohkem tekib, tulevad
kindlasti ka kiiremad tulemused.

18.05.2024. Kullamaa Maijooks ~ 10 km
naised:
2. Kaia Lepik – 40:57 (N35 – 2. koht, üldkoht 10.)
——
Tallinnas toimunud Maijooksul oli stardis ka 2 Täppsportlast – Bret
Schär ja Liis Vildmaus. Lõõmava päikese all toimunud võistlusel
jooksid meie jooksjad oma taseme välja. Nädal tagasi haiguse küüsis
vaevelnud Bret oli veidi kosunud ja andis endast parima. Tippvormist
on asi kindlasti veel kaugel aga koht teise kümne keskel on igati
positiivne tulemus. Ja ega esimene soe ilm ei teinud jooksmist
lihtsamaks. Organism pole veel sellega harjunud.

Väga hea jooksu tegi ka Liis Vildmaus. Stardiliini ületas Liis alles
kolmanda saja keskel aga tasapisi hakkas ta ettepoole tõusma.
Kilomeetrid kõikusid 5 min/km ümber, rohkem allagi. Aga lõpus läks
kiireks. Veel viimasel 400 meetril parandas Liis kohta viie võrra.
Viimase 800 meetri tempo oli lausa alla 4:30. Äkki oli algus veidi
liiga aeglane? Ilmselt on tõde selles, et alguses lihtsalt oli raske
kiiremini joosta, sest suures massis pole just palju ruumi
möödumiseks.

18.05.2024. Maijooks ~ 6,8 km

——
Kui juba võistlemiseks läks, otsustas Jaan Saare maakonna MV-l ka
teisel päeval kaks ala kaasa teha. Kiirus kulub alati marjaks ära. Kas
ta just tulemustega väga rahule jäi, on omaette küsimus, aga kaks
kiiremat jooksu tehtud said ja vahel tuleb ka põhidistantsist
lühematel distantsidel startida. Abiks ikka.

18.05.2024. Saare maakonna MV 800 m
8. Jaan Õun – 2.31,19

400 m
6. Jaan Õun – 1.08,75
——-
Jooksulusti!