Laupäval (26.07.2014) käis Täppsportlaste treener Riho Ment koos mitme teise täpiga Keilas poolmaratonil. Järgnevalt tema kokkuvõte sellest üritusest.
Oli tore ilm, mõned kraadid üle nulli, vähemalt 30 võrra. Kavas olid poolmaraton ja 5,3 km rahvajooks. Kuna meie eliidil on 3 nädala pärast niigi tulemas Linnasarjas järjekordne poolmaraton, jooksis enamus meist 5,3 km. Nii 5,3 kui ka poolmaraton startisid korraga. Peale 1,5 km läbimist läksid 5,3 ja 21,1 km lahku ning minu positsioonilt tundus, et Jaan juhib, Kristjan Vares on teine ja Kristiina III. Tegelikult olid paar meest juba varem ära keeranud. Siis tulime 4-kesi peaaegu koos, mõnikümmend meetrit Kristiinast taga, 2 noort poissi, Oliver Kulbas ja mina olin juba maha jäämas. Järgmine muudatus, mida eemalt nägin, oli see, et Kristjan Vares sai Jaani kätte. See võis olla umbes III-nda km lõpus. Kas tõesti läheb jälle esikoht ära? Õnneks ei läinud, läks hoopis III koht. Kristiina oli kolmikust kaugenenud ja mina omakorda neist juba pikalt maha jäänud. Kurvis vaatasin korra tagasi. Vahe järgnevatega oli siiski kindel ja kindel vahe oli ka eelnevatega. Tiksusin siis rahulikult lõpuni. Lõpuks oli Jaanl ajaga 19:31 neljas. Kristiina jooksis selle raja isikliku 20:10, minul 21:00,1, Kaia 21:37 (II naine), Merle 23.40 (III naine), Raulil oli aeg 24.31 ja Kerlyl (V naine) 26.32 ning igati positiivselt üllatas Priidu, kes jooksis 7-8 sek km kohta kiiremini, kui pakkusin eelnevalt.
Meilt osales ka 3 poolmaratoonarit. Kõige varem saabus Toomas, aga ta tuli hoopis põõsastest ja oli distantsi üsna varakult pooleli jätnud. Kuumus tegi liiga ja viimasel ajal oli ka liialt vähe treenitud.
Rain läbis terve distantsi ja olles ise juba ära sõitmas, nägime, et aeg tuli alla 1:30 (tegelikult 1:30:04 toim.). Raini eesmärk oli joosta maratonitempos negatiivse splitiga jooks ning see ka õnnestus. Tulemuseks kuues koht. Rajal oli ka veel Peeter Kirpu, kelle aeg oli lõpuks 1.41.01 ning koht 15-s.
5,3 km -s said meie naised kolmikvõidu. Nelikvõidu rikkus ära 1 soomlanna, kes sai Kerlyst varem finiśisse. Mehed nii kiired ei olnud, aga omamoodi tublid olime meiegi. Igati õnnestunud jooks oli. Veel kord võiks lisada, et see on üks kõige paremini organiseeritud jookse Eestis üldse. Lühikesel distantsil seda organiseeritust nii väga ei tunneta, aga poolmaratonis olid joogipunktid iga 2,5 km tagant ja liikuv kiirabi brigaad oli rajal. Lisaks korraldajad kontrollisid pidevalt, et kõik ikka toimiks.
