Viimsel perioodil on jälle võistlemisega tihedamaks läinud. Toimus väga erinevat laadi võistlusi.
6. veebruaril toimus järjekordne trepijooksu etapp. Toimus see Eesti Energia treppidel, kus tuli tõusta 14. korrusele. Sprint – võiks selle kohta öelda. Sprindile kohaselt, osutus võitjaks sprinter ehk päästja Sander Kaur. Täppsportlane Lauri Ulm oli teine aga kaotust kogunes tervelt 4 sekundit. Kolmas oli Rauno Tiits.
9. veebruaril nähti Täppsportlast jooksmas isegi Helsingis. Seal toimus järjekordne Aktia cup 10 km maanteejooksu etapp. Lumisel rajal sai Marika Roopärg aja 54:14. Kuna peale jalaoperatsiooni pole eriti palju veel trenni tehtud, võib tulemuse täitsa tubliks lugeda.
10. veebruaril toimus Lasnamäe hallis Eesti U23 meistrivõistluste teine võistluspäev. Kuna tugevamatel veidi vanematel jooksjatel lubati ka väljaspool arvestust joosta, kasutasid kaks meie jooksjat selle võimaluse ära.
Esimesena asus starti Kevin Väljaots, kes jooksis 800 m. Enne Eesti meistrivõistlusi tuli ära kontrollida kas maastikujooksu vormi pealt kannatab 800 m joosta. Individuaalvõistlejad paigutati eraldi jooksu. Kuna jooksis ka Olavi Allase, polnud tempo tegemisega probleeme. Mis Kevinisse puutub, siis 3 rinngi õnnestus täitsa normaalselt joosta aga oli juba kangestumise märke näha. Paraku viimane ring kestis enneolematult kaua ja 2.04,01 ilmselt oli alla ootuste. Ilmselt praeguse vormi pealt oli 58 sekundit 400 m peal liiga kiire. Veel 600 m oli napilt alla 1.29 aga üle 35 sekundi viimasele 200 m-le oli selgelt liiga palju. Eesti MV-l tuleb lihtsalt aeglasemalt alustada, vastavalt praegusele seisundile ja küll siis ka normaalne tulemus tuleb. On ju alles alla kahe kuu normaalselt treenitud peale ligi pooleaastast vigastusepausi.
Kaia Lepik asus starti 3000 m-s. Kaia tuli Keenia mäestikulaagrist ja võistluspäev oli viienda päeva algus meretasapinnal. Kuna nelja esimest päeva loetakse headeks, peale alla tulemist, oli palju küsimusi õhus. Teisel päeval, Eestis olles, oli trenn igal juhul suurepärane. Neljandal päeval tegi Kaia võistluseelset soojendust ja siis oli juba veidi raskem olnud. Võistlusel osales 4 jooksjat ja 2 neist olid väga nõrgad. Tuli üksi joosta. Võistlus näitas, et üldtreenitus on hea aga rasked päevad mäestikust alla tuleku järel olid alanud. Ringiajad olid pikka aega napilt alla 42 sekundi, lõpu eel ka mõned üle 42, viimane ring kõige kiirem ning lõpuajaks tuli 10.29,31, mis ületas küll hästi napilt endise siserekordi aga välisrekordini jäi ikkagi 17 sekundit. Teine võistleja kaotas 30 sekundiga, kolmas ja neljas vastavalt 3 ja 4 ringi. Nädala pärast on Eesti MV. Siis peaks hea päev olema. Pöidlad pihku!
Esmaspäeval, 11. veebruaril, toimus veel üks trepijooks. Seekord joosti Raadiomaja treppidel ja tegu oli veelgi rohkem sprindiga kui eelmise nädala kolmapäevaga võrrelda. Joosti 11.-ndale korrusele. Lauri Ulm oli ka sel korral stardis ja taas tuli leppida teise kohaga. Vaid kolme kümnendikuga edestas Laurit Carlo Rebane. Nagu 100 m OM finaal. Veidi suurema vahega järgnesid parim veteran Henri Kaarma ja Rauno Tiits. Ka nende vahe oli 3 kümnendikku. Suviti aegajalt Täppsportlaste trenni sattuvad Kaili ja Raivo Laanemets said veteranide arvestuses vastavalt teise ja neljanda koha.
Lauri Ulm raadiomaja trepijooksu autasustamisel. Foto: Erkki Viljarand
Jooksmiseni järgmistel võistlustel!
