Viljar Hiienõmm

viljar_hiienommOlen 45 aastane kontoritöötaja, kes avastas umbes kuus aastat tagasi enda jaoks jooksmise.

Pool elu on möödunud tublisti harrastussporti tehes – jalgrattasõidust võrkpallini. Sinna vahele jäävad rahvatants, jooksmine, korvpall, suusatamine, raskejõustik jms. Aga mitte nendest ei taha ma täna kirjutada.

2009 aasta läks spordi mõttes minust kaugelt mööda, kuid sügisel osalesin SEB Tallinna Sügisjooksu 10 km distantsil. Tulemus oli 1:07:58 – võib rahule jääda.

Jooksin mingite elektrooniliste Adidase tossudega, kus tald pidi ise minema pehmemaks või jäigemaks. Mina sain endale põrunud ja poolvigased jalad. Tagasi mõeldes oli tegu ühe suure lollusega.

Nagu öeldakse, pole halba ilma heata. Möödus paar nädalat, jalad paranesid ning äkitselt tundsin, et miski justkui kripeldab hinges. Tagasiteed enam ei olnud. Nüüdseks olen alates 2009 oktoobrist “regulaarselt” jooksmas käinud.

2010-2014 osalesin Stamina tervisejooksudel. 2011 aastal märkasin toonast Riho treeningrühma Kadriorus ja proovisin ka kaasa teha. Ajastus vist ei olnud õige, sest piirdus selle ühe korraga – aastal 2012 proovisin veel paar/kolm korda – kuid ikka jäi midagi kripeldama.
Oli se siis soov areneda või kõlav nimi aga 2013 sügisel liitusin Täppsportlastega ning olen regulaarselt osalenud ühistreeningutes. Mõned üksikud trennid olen vahele jätnud (need võib kokku lugeda ühekäesõrmedel).

2014 oli tantsupeo aasta, seega mingeid eesmärke endale ei seadnud. 2014 kevadel osalesin „100 päeva hommikujooksul“, kus keskmiselt tuli 7 km hommiku kohta. Oli see vähe või palju, aga tulemuseks oli see, et 3.mai 2014 sai osaletud 41. Vändra poolmaratonil – aeg 1:37.27 – mis lihtsa hommikujooksmise najal, ei olegi väga halb tulemus.

Sügisel otsustasin, et proovin treenida treeneri nõuannete ja treeningplaani järgi.

Oma nelja kuulise treeneri nõuannete järgi treenimisel olen õppinud palju ja hakanud mõistma miks ma mingit harjutust teen, kuivõrd oluline on igapäevaselt taastumise jälgimine ja vajadusel siis treeningkavades muudatuste tegemine (Riho on selles päris osav). Eks sügisel paistab, mis maratonirajal toimub. Kuid hetkel suhtun igatahes lootusrikkalt.

Soovitan jooksuharrastajal võtta julgus kokku ja proovida treeneriga koostööd. Alustuseks kas või võtta osa näiteks Täppsportlaste ühistreeningutest.