Olime juba mõnda aega Portugalis laagris olnud ja oli aeg kontrollida vormi võistlustingimustes. Nimelt 15. märtsil toimus järjekordne Falesia maanteejooks, millel pikkust 5 km ja ilmselt mõnikümmend meetrit pealegi. Tegu on päris nõudliku jooksuga, kus rohkem kui pool ringist on tõus, algul laugem osa, pärast järsem ja sellele järgneb üsna järsk laskumine, mis lõpuosas muutub laugemaks. Igal juhul seda järsemat osa on üsna ebameeldiv isegi allamäge joosta. Teistpidi joostes oleks ring ilmselt lihtsam. Joostakse peaaegu 3 ringi ja ring algab järsu laskumisega ning lõpeb pika tõusuga.
Eelmisel päeval meelitasid Kristiina ja Kaia Mihklit jooksma ja see ka õnnestus. Põhjuseks tõid nad selle, et Mihkel on nii vana mees, et sellises vanuses mehi nagunii eriti stardis pole ja kui ka mõni veel elus on, ega need siis eriti enam liikuda suuda. Lisaks oli plaan startida Marekil. Tehti siis eelregistreerimine ära ja kõik olid jooksuks valmis.
15. märtsi hommik võttis meid vastu pilvise, aga sealsete olude kohta, veidi harjumatult tuuletu, ilmaga. Oli ideaalne jooksuilm. Hommikusöök tehti tavalisest veidi tagasihoidlikum, sest start oli juba kl 10 hommikul.
Mindi varakult soojendust tegema ja stardipaigas selgus, et eestlasi on stardis teisigi. Oli näha, et starti tulevad ka Argo Jõesoo ja Andrus Lein. Lisaks oli raja ääres veel näha veel üsna mitut Eesti jooksjat, kes lihtsalt kaasa elasid.
Viimased julgestavad sõnad antud, tulin mööda rada alla ja jäin ootama krossiraja stardikoridori kõrvale, kus on kõige avaram vaade trassile. Oli näha laskumise lõppu, krossirajaga paralleelset tulevat suhteliselt lauget osa, ca 300 m, ja tõusu algust. Seal kohas võis veidi alla 1 km joostud olla.
/Eestlased juhivad- Jõesoo ees, Lein natuke kaugemal/
Nagu lõunamaal kombeks, hilines start mõned minutid, aga lõpuks nad tulid. Oli nagu mingi kodumaine jooks. Eesotsas oli puha eestlased. Argo Jõesoo vedas jooksu ja tuli koos ühe valges särgis jooksjaga, väikese vahega järgnes Andrus Lein ning kuuendana tuli Marek, kes oli enda kohta veidi liiga kiire esimese kilomeetri teinud, 3:12. Jooksu vaadates kartsin, et ta kukub päris ära, aga hiljem selgus, et õnneks nii ei juhtunud. Peale meie omade möödumist hakkas ka kohalikke jooksjaid tulema. Jäime esimesi naisi ootama.
Eemalt oli näha, et naiste liider on Kristiina, kannul üks pikemat kasvu naisjooksja. Veel kaugemal oli näha ka Kaiat, kes just hakkas 7.-ndalt kohalt 6.-ndaks tõusma. Kristiina möödus minust naerulsui ja ütles midagi väga naljakat. Tekkis mõte, et kas jooksmine ongi nii lihtne ja üldse pingutama ei peagi. Kaia oli veidi tõsisema näoga, aga väga võitlushimuline. Tõusu alguses hakkas Kaia viiendaks tõusma. Sel ajal olid vahed veel väikesed.
Peagi tuli ka Mihkel. Raja kõrvalt oli raske aru saada, kas ta on M65 klassi liider või on mõni sama klassi mees eespool. Need päevitunud lõunamaalased paistavad kõik vanemad kui tegelikult on. Mihkli samm oli ergas ja väsimusest polnud jälgegi.
Teiselt ringilt tulles olid liidrid juba viimastele peaaegu ringi sisse teinud. Taas tuli liidrina Argo Jõesoo, valgesärklane tihedalt tuules. Vahe Andrus Leiniga oli kasvanud, aga tema oli kindlalt kolmas ja kindlasti parim M40 klassi mees. Marek oli kohti loovutanud ja tuli veidi väsinumana kui esimeselt ringilt, aga väga hull ei paistnud seis olevat.
/Kristiina naudib jooksu/
Nüüd jäin naiste liidreid ootama. Kristiina oli teisega umbes 60 meetrise vahe sisse teinud ja möödus minust endiselt naeratades ja ütles taas midagi, mida ma meelde ei suutnud jätta. Soovitasin talle, et pinguta ka ikka veidi, mis niisama sörgid. Huvitav, kas ta igale eestlasele naeratas ja midagi põnevat ütles? Vahe Kaiaga oli kasvanud. Kaia lähenes minu vaatluspunkti viiendana, aga minu juures alustas möödumist ühest konkurendist. Eemalt paistis, et vist saab väikese vahe sisse, enne kui võistlejad kurvi taha ära kadusid.
Mihklit tuli seekord veidi kauem oodata. Ilmselt oli allamäge osa, esimesel ringil, veidi liiga kiire olnud. Aga ta tuli. Oli märgata pingutuse jälgi, samm polnud enam nii lennukas, aga liikumiskiirusel polnud viga midagi.
Kolmandal ringil oli juba paras segadus. Kui liidrid tulid, olid paljud alles teisel ringil, aga jooksukiiruse järgi sai ilusti aru, kes juhib ja kellel on ring rohkem joosta. Liidrina tuli taas Argo Jõesoo, ikka valgesärklane kannul. Ainult tõusu alguses läks valgesärklane juhtima, Argo püsis siis veel tuules. Vahe Andrus Leiniga oli oluliselt kasvanud, aga samuti oli kasvanud Andruse edu järgmiste ees.
/Mareki personaalne joogipaus Helise abiga/
Ka Marekit tuli nüüd kauem oodata, aga peagi ta tuli ja tundus, et isegi värskemana kui teiselt ringilt. Ilmselt oli ta vahepeal liiga kiirest algusest kosunud. Kohti ei suutnud sel hetkel enam lugeda, kuna ringiga sisse saajaid oli ohtralt ja vaatasin ka pidevalt kaugemale, kus naiste liidrid on. Viimased ergutused sai Marekile edasi antud ja oli ka naisi näha, esialgu ainult Kristiinat. Ta oli teisega ca 120-130 vahe sisse teinud ja naeratas endiselt ja suutis ikka veel rääkida. Huvitav kas ta naeratas ja rääkis terve distantsi, sest kogu rajaäärne oli eestlasi täis. Soovitasin talle, et alustagu lõpuspurti. Spurdi moodi see jooks ei paistnud, aga teistest naistest ta kiiremini ometi liikus. Algul Kristiinaga koos jooksnud naine oli kolmanda poolt kinni püütud ja tõusu algul vahetuski teine koht kolmanda vastu. Kaia tuli neljandana, väikese eduga järgnevate ees. Aga ta tundus neist kolmest kõige värskem olevat. Hüüdsin Kaiale, et püüdku kolmas kinni, too on täiesti küpse. Vahe tundus küll vähenevat ja ilmselt väheneski üsna olulisel määral, aga oma 10 sekundit jäi ikkagi lõpuks ikkagi puudu.
/Täppide abimeeskond kaasa elamas/
Peale seda hakkasin üles finiśi poole minema. Natuke enne lõppu jõudis ka Mihkel minuni. Oli märgata päris suurt pingutust, aga liikumiskiirus oli endiselt korralik. Paarsada meetrit enne lõppu tulid talle vastu juba jooksu lõpetanud ja lõdvestusjooksu tegevad Kristiina, Kaia ja tantsutüdruk Helis ning kolme ilusa naise saatel kasvas Mihkli jooksukiirus märgatavalt. Ta mööduski ühest vanemast konkurendist, aga kahjuks polnud too tema vanuseklassi mees. Hiljem siiski selgus, et Mihkel oli M65 klassis III. 2 esimest olid ikka päris kõvad vanamehed, ajad 21:11 ja 22:23.
/täpid toetavad üksteist/
Valgesärklane oli Argo Jõesoole siiski lõputõusul ära teinud ja esikoht läks Eestist välja. Üldarvestuses III oli Andrus Lein, kes oli ka M40 klassi parim. Marek võitis M45 klassis. Mihkel oli M65 klassi III. Naistest oli Kristiina I, Kaia IV. Oli igati eestlaste jooks. Pärast tekkis küll autasustamisel mingi segadus, sest naiste võitjaks üritati kuulutada ühte meesjooksjat, aga keegi ei julgenud seda auhinda vastu võtma tulla ja kõik me teadsime, et võitis Kristiina, kes siis veel? Vanuseklasside võitjad ja üldvõitjad said kõik spetsiaalse, selleks jooksuks tehtud, särgi.
Oli korralik võistlus, milleks keegi spetsiaalselt ei valmistunud ja joosti kõva treeningu pealt. Tulemused olid ometi päris head. Sama päeva õhtul ja järgmistel päevadel jätkusid treeningud endises rütmis. Laagri muudest tegemistest juba järgmises loos.
Jooksu protokoll:
