Marge Lissaboni maratonil

jooksutrenn

Marge Nõmm (pildil vasakult teine) jagab muljeid 9 oktoobril 2022 a. toimunud Lissaboni maratonist!

Kummaline, kui sul on üks teistele üle mõistuse kummaline unistus ja sa asud seda ellu viima. Enamus inimesi arvab, et sul pole kõik korras. Sain 50 ja kuulutasin, et minust saab nüüd maratoniturist. Kaasasin õe ja lapsepõlvesõbranna ka teemasse. Esimene maraton kuhu regasime oli Malta maraton – kohe kuu peale 50aasta juubelit. Lend sinna ja kerge ettevalmistus veel kohapeal ja siis hakkas pihta. Tuul tõusis ja telefoni tulid järjest tihedamalt sõnumid, et tundub, et pühapäevane maraton jääb ära. Nii oligi. Samal päeval valisime kiiruga uue sihtkoha – ega vormi saa raisku minna – Riiga! Maikuus sinna ka jõudsime ja jooksime. Aeg üle 4 tunni – esimesed raskused olid ületatud ja meeleolu hea. Uus sihtkoht sai kohe tagasiteel otsitud maratoni kalendrist – keegi polnud Portugali pealinnas käinud ja saigi võetud sihiks Lissabon. Vähemalt hea soe. Aga tuli välja, et lausa kuum! Oktoobrikuu teine nädalavahetus ja 30 kraadi kuuma! Muidugi kohe paar tundi joonelt randa ja soolasesse ookeanivette. Kohustuslikud vaatamisväärsused ja suur maratoni EXPO külastatud uhke number kätte saadud särgi ja puhviga – suund pastapeole. Kuna seekord liitusime Sporttraveli tiimiga oli meil ainus mees seltskonnas grupijuht koos 8 naisega. Maratoni jooksime grupijuht Kristjan, mina ja 1 naine veel, ülejäänud valisid seekord poolmaratoni. Starti suundusime hommikul 6.15 rongiga – 45 minutit sõitu ja sama tee hiljem joostes tagasi. Põnev rada sai kell 8 veel poolpimedas stardi! Start oli Cascaisi linnast. Algul jooksime Lissabonist veelgi kaugemale. 6 kilomeetri pärast oli tagasipööre. Ookean vahutas, surfarid nautisid laineid. Me olime Euroopa lõpus. Kaunid vaated olid küll: palmid, rannad, villad ja muidugi Atlandi ookean oma meeldiva briisiga. Joogipunkte oli piisavalt – anti nii vett (loomulikult pudeliga), spordijooki, apelsinilõike kui banaani. Haarasin igast pudeli natuke kurku ja ülejäänu palavaga jahutuseks. Õnneks laupäevane 30 kraadi asendus pühapäevaks 23 ja natuke pilvealuse päikesega. Ei olnud hullu. Võtsin kohe alguses 4 h gruppi ja nii 39 kilomeetrini. Aga minu kurvastuseks olid viimased 3km linnatänavate munakividel koos üles – alla astumistega ja see sai määravaks 4h mittealistumisele- aeg uhke triumfikaare all finišis 4.03.18. Võtsin otsetee taarudes ookeani. Seal lebotades veetsin teisi oodates pool tundi. Siis hakkasid saabuma poolmaratoonorid (nende start oli teiselt poolt linna 10.30). Uhked pildid ja pessu. Ja taas Portugali maitsvaid roogi nautima aga seekord kõrvale ka kohalikku veini! Aitäh treener Rihole maratoniplaani eest! Aitäh Sporttravel asjaliku korralduse eest – hotelli valik super – maratoni finišis ja üliägeda grupijuhi Kristjani kaasamise eest!