Firmaspordi suvespartakiaadil lõi kaasa Jaan Õun, kes osales üsna mitmel alal. Kahjuks on seal kõik võistlused ülilühikesed ja Jaan just sprinterlike võimetega ei hiilga.
Esimeseks alaks, kus Jaan osales, oli orienteerumine. Tema enda arvates läks väga hästi aga kuna rada oli lihtne, oli teisigi kiireid orienteerujaid. Jaani enda lühikokkuvõte selle kohta:
“Reedel katkestasin oma tööasjad 11.40 paiku et joosta oritenteerumise starti. Oleks pidanud natuke varem minema. Sest seal oli süsteem et kõik startijad olid piiratud alas ja sealt välja enam ei lastud (et kaarti ei näeks, see anti alles pärast stardi saamist) Pugesin sinna napilt enne aja kukkumist ja selgus et mul pole
rinnanumbrit. Aga meil oli suur meeskond ja number toimetati mulle kohale.
Oli 15 punkti väärtusega 5×1, 5×2 ja 5×3 punkti, ajalimiit oli 30 minutit. Suurema väärtusega punktid olid lihtsalt stardipaigast kaugemal. Punktid olid rannas, lossipargis ja ümbruses ja pea täiesti peitmata. Nii et tehniliselt väga kerge.
Hakkasin täis hooga peale ja plaanisin võtta ära suurema väärtusega punktid. Aga selle käigus said ka teele jäävad väiksemad punktid võetud nii et kui oli veel umbes 6 minutit järgi, oli mul veel 2 punkti võtmata. Üks oli vallikraavi saarel ja teine väljaspool lossimüüri, nii et päris pikk ring. Vaatasin et mis ikka, kui läheb
napilt üle, las läheb, see 1 miinuspunkt minuti eest pole suurt midagi. Ja kui lõpuks finišisse jõudsin selgus et sain aja 29.57. Kõige napim pääsemine.
Korra arvasin et ehk võib poodiumilegi pääseda, tempos 4:30 pole ma kunagi veel orienteerunud. Aga rada oli ka teistele kerge, nii et täispunktidega oli üsna pikk nimekiri. Koht 12/59, kõikide klasside peale 35/288. Aga seal oli tõesti igasuguseid, ilmselt osad tegid lihtsalt kõiki alasid.”
Järgmine ala oli mälumäng ja kuna Jaan ei lubanud sellest päris kõike kirjutada, sest panen kirja ainult tsensuuri läbinud osa:
“Õhtul läksin staadionile vaatama viimase mehe teatejooksu (200m, 5-sed võistkonnad ja igal ringil viimane langeb välja).Võistkondi oli umbes 35 (protokollist puuduvad sama firma teised võistkonnad). Täielik kaos. Fosti võistkond ei võitnudki, jäi kolmandaks, võitis hoopis Elisa kus üheks liikmeks oli Johannes Treiel, kuuldavasti Kivistiku naisevend. Väga kerge jalaga oli tõesti võrreldes teistega.
Kuna ma seal olin siis uuriti et kas ma äkki sooviks mälumängus osaleda, mis kohe pärast jooksu staadionil oli algamas. Vastasin et võib küll. Ühes võistkonnas tehti siis mulle ruumi ja otsisime endale murul koha.
Küsimused olid viieste teemaplokkide kaupa ja kuidagi juhtus nii et väga lihtsad tundusid. Pärast igat plokki loeti ka õiged vastused ette. Esimesed kaks plokki läbisime vigadeta ja viimases kahes oli mõlemas 1 vajalikust erinev vastus. Kusjuures ma mõlema puhul vaidleksin et pool punkti oleks võinud küll saada… aga mis siis ikka 18/20. Päris hea.
Punktide kokkulugemine võttis väga pikalt aga järgmise päeva õhtul sain teada et tulemus on esikoha vääriline. 1 punkt järgmisest parem. Käisime võistkonnaga poodiumil ja pärast seda anti ala üldkarikas, mind saadeti seda vastu võtma.
Nüüd on mul selle aasta esimene karikas olemas. 130 võistkonna konkurentsis saadud, täitsa arvestatav tulemus.”
Järgmine ala oli murdmaajooks ja seal läks päris hästi. Jaani enda kirjeldus selle kohta:
“Laupäeva hommikul oli mul põhiala, “murdmaajooks”, mis oli ümber staadioni ja pargi. Kokku sain pikkuseks 2,5 km. Enne pidin küll tund aega ootama sest oli stardinimekiri, 15 sek intervalliga lasti rajale.
Jooksin 7 või 9 võistlejast mööda. Kaks olid päris finišisirgel ees ja ma ei saanud aru kas nad on võistlejad sest liikusid nii aeglaselt. Peale selle olid mõned minu ees startijad tulemata jätnud nii et oleks võinud vabalt üle kümne konkurendi kinni püüda. Fosti oli sel alal kõigist mäekõrguselt üle.
Esikümnesse sain aga ikkagi väga lühike distants minu jaoks.”
Veel sai Jaan konkurentidega jõudu proovida takistusriba läbimises ja indiacas. Ka selle kohta väike jutuke:
“Ega muud palju polegi. Pühapäeval oli takistusjooks aga seegi oli ülilühike – umbes 500 m (lubati poole pikemat), sh. 3 altroomamistõket, 1 poi meres 15 m kaugusel rannast millele tuli ring peale teha ja 2 rauast takistust üleronimiseks-hüppamiseks, umbes 1.30-1.40 kõrgusega. Mul läks üle kahe minuti, parimad tegid umbes pooleteise minutiga. Pettumus, oleks pidanud veel 3-4 ringi tegema et üldse mingi tunne oleks tekkinud. Aga selline ongi firmaspordi formaat, suur hulk
minivõistluseid.
Indiaca võistkonnas olin ka vahetusmängijaks, aga võistkonnamäng mulle eriti ei sobinud, ma olen ikkagi liiga suur individualist. Alguses tundus et läheb hästi, kuna paljud polnud sellist sulepalli näinudki – aga umbes poole tunniga oli selge et võrkpalli kogemus on sellest pisiasjast palju olulisem.”
Firmaspordi suvespartakiaad
Murdmaajooks ~ 2,5 km
M30
8. Jaan Õun – 9:12,1 (üldkoht 19.)
——
Kohila seeriajooksul oli sel korral kavas 1500 m jooks. Kui algul oli lootust, et Täppsportlaste esindatus saab olema rekordiline, siis lõpuks läks nii nagu tavaliselt või veel kehvemini. Viimasel hetkel loobus 2 Täppsportlast. Lõpuks pani nime kirja 3 Täppsportlast – Mirjam Piik, Eero Mõttus ja Toomas Pärnassalu. Neist üks ei jõudnud finiśisse ja tulemuseks oli hoopis rekordiliselt väike Täppsportlaste arv. Kõigest natuke pikemalt ka.
Võistlus algas sel korral tugevama naiste jooksuga, sest seal oli koosseis oluliselt tugevam kui meeste osas. Jala joonele pani ka Mirjam Piik. Stardinimekirja vaadates tekkis jälle väike oht, et Mirjam peab taas David Wottle´t tegema. Oli küll paar reaalselt alistatavat konkurenti aga nagu noorte puhul ikka, kipuvad nad üleliia kiirelt alustama. Algus oli kiire. “Jäneseks” või lihtsalt kiirelt jooksma kutsutud Helen Bell pani tugeva tempoga ajama ja noorte U18 EM normi üritama läinud Karmel Jano püüdis esialgu kaasa minna ning eks see kiskus kõigi teiste tempo samuti üles. Mirjam jäigi kohe üksi viimaseks. Juba esimese ringi lõpuks oli selge, et Helen hakkab üksi eest ära jooksma. Karmel jäi omakorda üksi normi üritama ja veidi tagapool tulid veel 2 Sparta jooksjat – Katrina Stepanova ja Pille Hinn ning ülejäänud. Teise ringi algul sai Mirjam Merilin Toirki kätte aga eelnevate jooksjatega oli päris suur vahe. Kuigi Mirjami tempo kolmandal ringil hästi vähe langes, vähenes vahe eesjooksjatega väga olulisel määral ja lõpukurvis õnnestus ka Berit Kantist mööda saada ning ega ka Kirte Katrin Sarevet väga kaugele jäänud. Tuli välja selline Harju keskmine pole paha jooks. Mirjami käsiajavõtuga ringiajad ka siia lõppu: 1.24,40 + 1.29,08 + 1.31,61 + 1.02,04. Viimane on 300 m aeg.
Kui meeste tugevam jooks oli ära jooksnud, tulid kolmandas jooksus rajale tõelised mehed, nende seas ka Eero Mõttus ja Toomas Pärnassalu. Eero oli härga täis. Kohe peale pauku pani ta ajama ja kõva tempo peale. Tihke punt Sparta jooksjaid püsis kandadel. Kas mitte liiga kõva tempo ei ole, tekkis kohe küsimus. Tegelikult oligi liiga kõva, sest keegi tugevamatest maha ei jäänud ja teine ring oli juba üle kuue sekundi aeglasem. Hoopis Sparta jooksjad hakkasid ükshaaval mööda minema. Kolmandal ringil tuli veel kohti loovutada ja ring oli veel 3 sekundit aeglasem. Lõpus Eero punnis küll aga lõpusirgel pani üks 2007. sünniaastaga poiss nagu rakett mööda ja üks koht tuli veel loovutada. Kõigele vaatamata õnnestus Eerol vähemalt viimase eluperioodi 1500 m rekordit sekundi jagu parandada. Kas nooruse on kunagi kiiremini joostud, selle kohta info puudub ja asjaosaline ise ka nii täpselt ei mäleta. Eero ringiajad ka: 1.12,21 + 1.18,86 + 1.21,83 + 58,56.
Toomas Pärnassalu jooksust mäletan nii palju, et esimese ringi vaheaeg oli 1.28 aga kus ta kõrvale astus jäigi märkamata. Ka temal läks algkiirus liiga kõrgeks ja hiljem ei õnnestunud enam normaalset sammu hoida ning tulemuseks oligi katkestamine.
14.06.2023. Kohila seeriajooks 1500 m
naised:
7. Mirjam Piik – 5.27,42 (N40-49 – 1. koht)
mehed:
17. Eero Mõttus – 4.51,75 (M40-49 – 4. koht)
Toomas Pärnassalu – DNF
——
Filter temposarjas oli ka sel kolmapäeval stardis Raul Mändla. Distantsile oli lisatud veel 1 km ehk joosta tuli 7 km-t. Sel korral toimus võistlus Padisel ning nagu tavaliselt joosti 3,5 km sinna ja 3,5 km tagasi. Ka sel korral läks Raulil sinna lõik paremini. Pöördepunktis oli ta 21. kohal vaheajaga 16:02. Tagasi jooksmiseks kulus 16:20 ja teise poole vaheaeg oli 23. Kokkuvõttes andis poolte liitmine samuti kahekümne kolmanda koha. M50 klassis aga tuli taas ülekaalukas esikoht.
14.062023. Filter temposari ~ 7 km
23. Raul Mändla – 32:20
——
Enne kui Saadjärve jooksu ülevaate juurde lähen teen lühikese ülevaate sellest miks Järvamaa järvejooksudel sel korral ühtegi tulemust 45-54 aastastele jooksjatele ei ole fikseeritud. Tundus kuidagi imelik. Ega siis muud kui tuli võtta kõne Liliana Tornile ja nii sai asi selgemaks. Nagu ma kahtlustasin, olid ka sellises vanuses jooksjad stardis ja isegi jooksid aga …. Enne starti öeldi neile, et on vaja joosta 2 umbes 1 km pikkust ringi. Isegi küsimise peale, et miks 1 ring vähem kui tavaliselt, väideti et kindlasti on 2 ringi vaja. Kui läks autasustamiseks, oli jutt teine. Siis väideti, et te jooksite ju ühe ringi vähem ja tulemust kirja ei pandud. Päris eeskujulik korraldus seal Järvamaal, peab mainima. Ju siis keegi ei viitsinud nii väga vaielda ka ja nii see jäi. Seal ju sotid selged niigi, vähemalt selle klassi naiste hulgas.
Laupäeval läks Liliana Torn esimest korda elus Saadjärve jooksu starti. Oli mõnus suvine ilm, päike paistis ning sooja 31 kraadi ja puha. Anna aga takka. Tegelikult väga palju osavõtjaid ei olnud. Kohe tekkisid suured vahed. Liliana alustas 3:50 tempos aga kuskil veerandi distantsi peal sai ta teada, et edu järgmise naise ees on kolm ja pool minutit. Peale seda lasi ta tempo 4 minuti kanti ja vahel üle sellegi kui oli vaja pikem joogipaus teha. Nii ta lõpuni siis jooksis, üldarvestuses kuuendana ja 14 minutit enne teist naist. Kolmas naine kaotas juba 24 minutit. Edasi läks veidi tihedamaks.
17.06.2023. Ümber Saadjärve jooks ~ 17,5 km
Naised:
1. Liliana Torn – 1:10:40 (üldkoht – 6.)
——
Jooksmiseni järgmisel nädalal!
