Üks nädal on jälle mööda saanud ja palju positiivseid emotsioone tekitanud.
——
Võistlemine algas sel korral neljapäeval. Korraldati huvitava nimega teatetriatlon, kus iga ala tegi erinev inimene. Karina Jaunmuktane osales sellises kuulsusrikka nimega naiskonnas nagu Peeter I ja loomulikult jooksuetapil. Välja kuulutati etapi pikkuseks 2 km aga ilmselt oli trass siiski ligikaudu 150 m lühem. Rada oli väga paljude järskude kurvidega ja kiiret jooksmist just ei soosinud. Koos meeskondadega sai Peeter I naiskond kõrge 7. koha. Naiskondadest oldi teised ja teine oli ka Karina etapi aeg naiste arvestuses. Igati tip-top tulemus.
13.08.2020. Ülemiste City Business Triathlon (jooks ~ 1,85 km)
7. Peeter I – jooksis Karina Jaunmuktane – 6.57,7
——
Pärnu aastajooksu meremiili etapp korraldati sel korral reedel. Stardis olid nii Mehis Mäe kui ka veteranide MV-ks lahti jooksnud Marge Nõmm. Läks sealgi hästi. Mehis lõpetas kaheksandana ja Marge oli viies naine aga kindel perenaine N45 klassis.
14.08.2020. Pärnu aastajooksud – meremiil
8. Mehis Mäe – 6.34,7
38. (N – 5.) Marge Nõmm – 7.59,2 – N45 – I koht
——
Rae run jäi sel aastal Täppsportlaste osas lahjemaks kui tavaliselt. Eks selle suurimaks põhjuseks olid veteranide MV, mis toimusid samal ajal Viljandis. Ainsaks esindajaks oligi vaid Irmeli Vaher-Jaanson. Ja ega ta päris asjate kohale ei tulnudki. Üldjärjestuse oli Irmeli 36. kohal, naistest kaheksas aga N40 klassis sai lausa kolmanda koha.
15.08.2020. Rae run ~ 5,8 km
36. (N – 8.) Irmeli Vaher-Jaanson – 26:45 – N40 – III koht
——
Kõrvemaa kevadjooksul (sel korral suvejooksuna) osales sel korral 2 Täppsportlast. Lauri Ulm läks starti eesmärgiga teha korralik aeroobne jooks. Päris aeroobselt ei õnnestunud tervet jooksu läbi joosta. Lõpus oli ikka tegu juba korraliku tempotreeninguga aga treening sai tehtud ja koht oli täitsa OK sellise pingutuse juures, kohe naiste võitja järel. Naistest võitis sel korral Maria Veskla. Teine naine oli aga Olga Andrejeva, kes sai taas enda lemmikilmaga võistelda. Nimelt oli tegu väga sooja ja päikselise ilmaga. Olga jooks õnnestus ja peale tagasitulekut on vorm iga katsega järjest paremaks läinud. Tulemuseks teine koht.
16.08.2020. Kõrvemaa kevadjooks ~ 16 km
19. Lauri Ulm – 1:07:06
27. (N – II) Olga Andrejeva – 1:08:19
——
Ka Rapla-Kehtna jooks jäi samuti Täppsportlaste poolest hõredamaks. Ka siin oli oma osa veteranide MV-l. Ainsa Täppsportlasena startis Martin Rohtsalu. 15. koht ajaga üle 52 minuti on värske harjutaja kohta igati normaalne. Ka sel jooksul oli tegu väga palava ilmaga, mis just jooksu kiiremaks ei teinud.
16.08.2020. Rapla-Kehtna rahvajooks ~ 11,5 km
15: Martin Rohtsalu – 52:34
——
Sel aastal toimusid Eesti veteranide meistrivõistlused koos Baltimaade meistrivõistlustega. Võisteldi Viljandis ja ilmaga vedas igati, vahest oli liigagi soe. Natuke ka Täppsportlaste tegemistest.
Kolmel alal plaanis startida Mirjam Piik ja nii ta ka tegi. Viimasel ajal on olnud märgata tippvormi hõngu ja on hakanud hästi minema. Põhjus on ka olemas, vähemalt nii on alati hästi välja tulnud. Nimelt jookseb Mirjam keskmaa distantsi ette sprinti. Kas jookseb ta nii jalad lahti või saab liigsetest pingetest jagu aga nii on hakanud rekordeid tulema. Seni on Mirjami 1500 m tulemused kõikunud 5.30 ümber, parematel hetkedel veidi alla. Leppisime nüüd kokku, et sel korral kolmandal ringil ei mune ja lõpuspurdi teeb Mirjam viimasel ringil ikkagi. Soojenduseks jooksis Mirjam 100 m ette. Oli selline Harju keskmine, millest piisas pronksiks. 1500 m-s üritas Mirjam Kätlin Jakk`st hammastega kinni hoida ja lõpus veel üllatada. Kinni õnnestus hoida aga mööda ei saanud. Jooks oli aga suurepärane. Isiklik rekord paranes tervelt 10 sekundi jagu. Tasuks hõbemedal. Teisel päeval jooksis Mirjam 800 m, kus jäi ülinapilt isiklikust puudu. Kõvade konkurentide järel andis see tulemus pronksi. Äkki oleks pidanud siingi 200 m ette jooksma? Oleks äkki need mõned sajandikud maha saanud?
Marge Nõmm võttis ette päris mitmevõistleja programmi. Üldiselt on Marge tugevamad alad pikamaajooksud aga sellel võistlusel osutus Marge Baltimaade parimaks kõrgushüppajaks. Kauguses sai Marge Baltimaade arvestuses neljanda koha aga eesti MV-l oli ta ikkagi kolmas. 400 m ja 800 m on tegelikult Margele veidi lühikesed distantsid aga pronks tuli mõlemalt alalt. Kui natuke viimistleda heitealasid, võiks ju mitmevõistlust lausa teha.
Liliana Torn on Baltikumi jooksuime. Ega siin midagi üllatavat pole. Kes teda natukegi teavad, oskasid seda oodata. Esimesel päeval jooksis Liliana 1500 m. Nooremad veteranid jooksid ära ja parim aeg jäi 5.14 peale. Siis asusid starti ülejäänud veteranid. Liliana pani kohe ühtlase tempo peale ja nii ta algusest lõpuni jooksis. Konkurendid olid kaugel maas. Hiljem selgus, et ka N35, N40 ja N45 parimad jäid Lilianale alla. Tulemuseks oli Baltimaade absoluutne meister 1500 m jooksus ja ühtlasi ka isiklik rekord läbi aegade. Teisel päeval jooksis Liliana 5000 m. Siin startisid kõik vanusegrupid koos. Samas oli Liliana ülekaal veel masendavam. Kuigi kuumas üksi joostes polnud tempo kaugeltki rekordihõnguline, olid juba poolele maal kõik jooksjad oma 100 m maas. Lõpus edu ainult kasvas ja oli selgelt üle poole ringi. Kõikide vanuseklasside peale järgmine naine kaotas napilt alla minuti. Isikliku rekordi tempos (18:41) joostes oleks kõik ülejäänud jooksjad ringi sisse saanud. Liliana tuli seega kahekordseks Baltimaade meistriks.
Ka meestel läks päris hästi. Heiki Pruul startis esimesel päeval 400 m-s ja teisel 800 m-s. Heiki polnudki senise karjääri jooksul ühtegi korralikku 400 m-t jooksnud. Küll oli algus liiga aeglane olnud võis siis jälle liiga kiire ja lõpp vajus ära ning tulemus ei näidanud kaugeltki 400 m reaalset võimekust. 400 m vajab ka sagedasemat võistlemist. 1-2 korda aastas on selgelt liiga vähe. Ka nii öelda kiire keskmaajooksja (põhialad 400 m ja 800 m) peaks 400 m tihedamini jooksma. Sel korral vist õnnestus enam-vähem end realiseerida. Kindlasti pole seegi maksimum aga Baltikumi pika sprindi kiireim jalg Heikil oli. Teisel päeval oli plaanis 800 m. Soovitasin eelmisel õhtul Heikil üritada joosta 2.05-2.06 tempos. Ilmselt olnuks ta selleks ka võimeline aga tiitlivõistlustel on ka koht tähtis ja kui sellega on kõik korras, võib ajale mõtlema hakata. Jooks algas aeglaselt. Esimene ring oli vaevu 65 sekundiga. Naaberriikide jooksjad olid ees ja Heiki kohe nende kannul. Keegi kiiremini joosta ei üritanud ja tuli sellega leppida. Tagasirge lõpus pani Heiki täiskäigu sisse ja ning enam polnud tagasi vaatamist. Keegi enam ohtlikuks ei saanud ja Heiki tuli Baltikumi MV-te topeltvõitjaks.
Kain Väljaots võttis sel aastal veidi tagasihoidlikumalt ette kui eelmisel aastal. Nagu 800 m jooksjale kohane, jooksis ta ka kõrvalalasid – 400 m ja 1500 m. Sprindid jäid sel korral puutumata. Esimesel päeval oli 1500 m esimeseks alaks. Algus oli Kainil kiire aga selle hooaja eripärast tingituna kadus Kainil paariks kuuks motivatsioon ja ettevalmistus on olnud veidi lahjem kui muidu. Eks see mõjub pikematel distantsidel rohkem. See andis ka 1500 m teises pooles tunda. Tempo langes oluliselt. Lõpukurvis sai Kain end uuesti käima ja tänu headele kiiruslikele võimetele tuli pronksmedal. Peale 1500 m tuli üsna pea joosta 400 m. Ega see kerge pole, jalad veel kergelt laktaati täis ja tühi tunne sees aga jooksma peab ja kiirelt. Sellises seisundis oli 57 sekundi peale aeg igati normaalne ja eriti normaalne oli selle eest hõbedane autasu saada. Teisel päeval piirdus Kain vaid 800 m-ga. 800 m tuleb Kainil kuidagi loomulikult, isegi kui vorm pole elu parim. Jooksu ajal tundus küll, et naaberriikide kiiremad pojad on eest minema saanud aga lõpp oli taas tugev ja vahetult enne lõpujoont õnnestus Kainil M45 klassis juhtinud leedukast mööduda ja lõpuks ka kuld kätte saada. Täiskomplekt medaleid tuli siis neilt võistlustelt.
Väljaspool arvestust jooksis 1500 m Oliver Kulbas. Eluaastate vähesus ehk liigne noorus tingis selle, et Oliveri veel ühessegi vanusegruppi ei arvatud. 2022. aastal ei tohiks enam takistusi olla ja siis võib medalisadu alata. Aga 1500 m-s jooksis Oliver hooaja senise parima ja oli lõpuskurviks jõudnud juba Kaini selja taha aga siis pani kiirem mees eest vehkat ning Oliver jäi veidi üle kahe sekundi maha.
15.-16.2020. Eesti ja Balti MV veteranide MV – Viljandi (kohad on Balti MV järgi)
N40 – 100 m
III Mirjam Piik – 15,44
N40 – 1500 m
II Mirjam Piik – 5.16,55
N40 – 800 m
III Mirjam Piik – 2.32,26
N50 – 400 m
III Marge Nõmm – 1.24,59
N50 – 800 m
III Marge Nõmm – 3.09,22
N50 – kõrgus
I Marge Nõmm – 1.30
N50 – kaugus
4. Marge Nõmm – 4.08
N50 – 1500 m
I Liliana Torn – 5.13,02
N50 – 5000 m
I Liliana Torn – 19.19,77
M40 – 400 m
I Heiki Pruul – 56,67
M40 – 800 m
I Heiki Pruul – 2.08,84
M45 – 400 m
II Kain Väljaots – 57,77
M45 – 800 m
I Kain Väljaots – 2.12,47
M45 – 1500 m
III Kain Väljaots – 4.42,66
v. a. – 1500 m
Oliver Kulbas – 4.45,02
——
Järgmised stardid teevad Täppsportlased Kohila seeriajooksul ja KEVEK-i seerial Tartus.
Okas päkka!
