Septembrikuu esimese poole võistlemised

jooksutrenn
Suve lõpp läheneb ja kisub juba sügise poole aga Täppsportlaste võistlemise intensiivsuses pole vähenemise märke näha. Jätkatakse sama aktiivselt nagu ennegi. Nüüd kõigest lähemalt.
——
Aseri savijooksul startis Olga Andrejeva. Tasapisi on Olga vorm järjest paremaks läinud ja Ida-Virumaa kohalike tippudega sai Olga kindlalt hakkama. Üldarvestuse üheksandana lõpetanud Olga oli naiste arvestuse kindel võitja.

04.09.2020. Aseri savijooks ~ 6 km

1. Olga Andrejeva – 21:24 (üldkoht – 9.)
——
Võib öelda, et Täppsportlased ja Katrina Stepanova päästsid Türi piirkonna lahtiste võistluste 800 m jooksu. Vastasel juhul oleks ainult 2 kohalikku meest startinud. Enne kui 800 m jooksmise kätte kord jõudis, proovis Tarvi Tameri jalga sprindis – 100 m-s. Sprinteritega koos ta end ilmselt kõige mugavamalt ei tundnud ja kiired mehed jooksid ikka oluliselt kiiremini aga Tarvi lohutuseks võib öelda, et mitmed endised Eesti tippmehed on olnud veelgi aeglasemad. Naiteks Eesti 10000 m kõigi aegade edetabeli neljas, Ants Nurmekivi, ja seitsmes mees, Rein Valdmaa, oleksid sellise kiiruse puhul rõõmust lakke hüpanud.
800 m jooks oli aga väga põnev. Täppsportlasi startis kokku kuus. Naistest olid stardis Karina Jaunmuktane ja Mirjam Piik ning meestest Heiki Pruul, Tarvi Tameri, Danel Taur ja Kristjan Ööpik. Oli väga tuuline ja õige taktika osakaal oli selle tõttu kindlasti olulisem. Favoriidiks võis pidada Heiki Pruuli aga ega teisedki nõrgad olnud. Naiste osas oli asi selgem. Nii kui pauk kõlas sööstis juhtima Heiki Pruul. Konkurendid püsisid tuules. Kuskil 250 m peal läks vastutuule osal Heiki tempo alla ja liidriks tõusis Danel Taur. Teisel ringil läks Heiki jälle juhtima. Konkurendid aga alla ei andnud ja esinelik tuli lõpusirgele välja koos. Lõpp oli kõige ägedam Danelil. Kohalik mees Ragnar Raud tõusis teiseks ja Tarvi kolmandaks. Heiki paraku kustus lõpusirgel ja sai neljanda ehk “jama” koha. Kristjan Ööpik sai tagapool aga kohalikust konkurendist kindlalt jagu ja õnnelikud olid kõik. Naiste osas läks nii nagu pidigi. Katrina Stepanova jooksis lihtsalt eest ära ja Karina ja Mirjam said järgmised kohad. Vahed olid lõpuks selged. Kindlasti mõjutas tulemusi tugev tuul, sest päris rekordeid ei joostud. Erandiks oli Danel aga tema polnud varasemalt 800 m-s startinud.
04.09.2020. Türi piirkonna lahtised võistlused
100 m
5. Tarvi Tameri – 13,5
N 800 m
2. Karina Jaunmuktane – 2.24,8
3. Mirjam Piik – 2.36,2
M 800 m
1. Danel Taur – 2.09.,9
3. Tarvi Tameri – 2.11,1
4. Heiki Pruul – 2.11,9
5. Kristjan ööpik – 2.25,2
——
Tõrva kolme järve jooksul osales kohalik mees Marek Luts. Väikeste segaduste järel õnnestus tal 23. kohal lõpetada. Ta ise arvas jooksust nii: “Eile sai joostud Tõrva linna kolme järve jooksul, mille pikkus oli umbes 9 km. Täpselt ei oskagi praegu öelda, sest peaaegu lõpuni kulges jooks suurepäraselt, aga 1 km lõppu oskasin pöörata valele poole ja jooksin pool kilomeetrit kokku vales suunas. Ei tahaks küll kedagi süüdistada, aga oli üks järsk pööre ja ei näinud rajamärgistust. Eelmine aasta oli muudetud rada ja kuna eelmisel aastal ei osalenud, siis jooksin automaatselt vana raja suunas. Siit loomulikult väike märkus korraldajatele kuna lõpus ollakse üsna väsinud, siis võiks rada natuke paremini märgistada. Lõplik aeg oma kella järgi oli 40:12 ja raja üldpikkus 9,24 km. Protokollis olin 23 kohal ajaga 40:14. Samas kui ei oleks eksinud kuna olin turvaliselt ees mitmetest võistlejatest, siis oleks lõplik koht olnud 18 ajaga umbes 39 min, seega kaotasin üle minuti selle ekslemisega.
Aga lõppkokkuvõtteks võib siiski öelda, et oli suurepärane jooks peale pikka võistluspausi, hetkekski ei tekkinud erilist väsimust, mis oleks takistanud jooksmist. Ilm oli ka suurepärane, ei olnud kuum ja lausa lust oli joosta 🙂
04.09.2020. Tõrva kolme järve jooks ~ 9 km
23. Marek Luts – 40:15
——
Kristiines jooksis kaks Täppsportlast – Bret Schär ja Oliver Kulbas. Käis kõva võitlus parima Täppsportlase tiitli nimel. Eks tegelikult ikka Bret Võistles naistega ja Oliver meestega aga omavahel vahetati mitmeid kordi kohti. Algul oli Oliver ees. Distantsi keskel pääses Bret omakorda päris mitmekümne meetri jagu ette aga lõpus õnnestus Oliveril meeste au päästa. Bret oli algul Pille Hinnile üsna lähedal aga Pillega võrdväärset teist ringi ei õnnestunud teha ja nii tuli piirduda teise kohaga. Elu kiireim 5 km õnnestus aga teha. Oliveri 5 km oli selle hooaja kiireim. Tegelikult oli lauge ja kiire rada ning ilm igati soosiv. Õnnestus head olud ära kasutada.
05.09. Kristiine jooks ~ 5 km
27. Oliver Kulbas – 18:26
28: (N – 2.) Bret Schär – 18:33
——
Ironman Estonia rahvatriatlonil osalesid Marek Tõnismäe ja Leho Liidres. Seal asendati külma vee tõttu ujumine lühema jooksuga, mis võis olla umbes 1,4 km. Tugev ujuja Marek ilmselt kaotas sellega. Lehol on nii ja naa. Marek sai jooksu etappidel vastavalt 12. ja 7. koha, Rattas oli ta 27. Kokku tuli igati tubli 16. koht. Lehol läks vastupidi. Jooksudes oli ta 82. ja 78., rattas aga 58. kohal. Kokku tegi see 75. koha. Täitsa normaalne tulemus.
70.3 teatetriatlonis jooksis viimast etappi Liliana Torn. Distants oli veidi pikem kui poolmaraton ja Liliana sai paremuselt 2.-3. aja. Täpselt sama aja jooksis ka teiseks tulnud naiskond. Erinevate piirangute tõttu oli see Liliana esimene poolmaraton sel aastal. Suhteliselt väikese mahu pealt oli tulemus igati hea.
03.09.2020. Ironman Estonia
4:18:4 triathlon
16. Marek Tõnismäe – 55:16
75. Leho Liidres – 1:14:13
05.09.2020. Ironman 70.3 Tallinn TEAMS
N 3. Reeli-Marta Siimar, Dagmar Samon, Liliana Torn – 4:49:06 (Liliana Torn 21,45 km – 1:30:56)
——
Valga-Valka jooksul oli ka üks Täppsportlane jooksmas. Loomulikult oli tegu Marek Lutsuga. Mareki enda nägemus sellest jooksust: “Täna sai siis joostud Valga-Valka XXIII rahvajooksul, mille pikkus oli oma kella järgi 4,35 km. Jooks kulges suhteliselt laugel maastikul, Läti Valkas oli veidi tõusu ja see oli ka kõik. Ainuke häiriv tegur oli vastutuul peaaegu 2 km. Ilm oli muidu suurepärane. Mõtlesin küll algul joosta kellegi tuules, aga kuna tempo vajus liialt ära, siis läksime Olev Oruga eest ära ja jooksime koos lõpuni. Proovisin seekord võistlustingimustes ära Brooksi uued võistlussussid Hyperion tempo, mis õigustasid igati end. Tänud Margo Saaron, kellelt need sain🙂 Lõpptulemus oli 16:31,8 ja koht 13 (algselt öeldi 12), keskmine kilomeetri tempo 3:48. Kokku osales jooksul 101 võistlejat. “
11.09.2020. Valga-Valka rahvajooks ~ 4,4 km
13. Marek Luts – 16:32
——
Tallinna maratoni sel aastal tavalisel kujul ei toimunud. Toimusid aga Eesti MV maratonis. Norme veidi lõdvendati ja veidi alla 140 jooksja asus starti. Joosti 6 korda 7 km-st ringi + veel 195 m peale. Ilm oli selline mitte just kõige soodsam aga mitte ka päris hull. Temperatuur oli ideaalne aga tuult võinuks vähem olla. Jooksu teises pooles ka sadas natuke aega. Täppsportlasi oli stardis neli – Marika Roopärg, Tarvi Tameri, Lauri Ulm ja Karl Peeter Valk. Tagantjärele võib öelda, et läks päris hästi. Tarvi oli väga tubli aga enda jooksu kirjeldab siin ise. Lauri püsis 3 ringi Tarvi tuules aga siis hakkas tugevalt pistma. Kas oli tegu vale toitumisega või liiga kiire tempoga, kes teab, igal juhul nii läks. Eks ettevalmistust jäi ka kindlasti väheks. Ühe kuu jagu treeninguid oleks veel vaja olnud. Veidi ootamatult tuli see maraton päevakorda. Peale pistega võideldud ringi sai Lauri rütmi tagasi aga motivatsioon polnud enam endine. Aga isegi sellise poolpiduse jooksuga tuli aeg 2:55 peale. Kõige hullem see vorm olla ei saanud. Karl Peeter alustas eriti rahulikult. Parim vorm oli olnud suvel aga sellele järgnes kerge haigestumine ja enam nii head minekut polnud. Kindlast 3 tunni alistamisest jäi päris mitu minutit puudu. Isiklik rekord oli see ometi. Hiljem selgus, et verenäidud olid tegelikult väga kehvad, mille pealt ei tohtinud maratoni joostagi. Marika tegi kiiruse poolest elu teise maratoni. Et rekordit ei tulnud, selles oli süüdi põlvevigastus. Distantsi lõpus oli selgelt näha kui tugevalt Marika lonkas. Loodetavasti paraneb ta kiiresti ja saab peagi edasi treenida. See oli Marika 196. maraton.
Siia juurde ka Tarvi memuaarid maratonist:
Midagi rubriigist “Tarvi jookseb jälle”
Proloog
12. septembril sai osa võetud Eesti Meistrivõistlustest maratonis. Minu jaoks esmakordne kogemus. Kui nüüd täpne olla, siis polnud see aasta üldse plaanis Tallinna Maratonil täispikka joosta. Regatud oli poolikule aga teatud tüüpi viirus, mida siinkohal ei taha enam nimetadagi, ajas kõik plaanid sassi. Sai elatud üks päev korraga ja vaadata, mis jooksud üldse toimuvad. Kui augusti alguses käidi välja plaan, et EMV maratonis võiks ikka teha ja seda pisut lahjemate lävenditega, siis mõtlesin, et miks mitte. Joostud oli ja mahtu peaks piisavalt olema, et 3h ümber võiks aeg jääda. Seega päris häbisse poleks jäänud. Mõeldud tehtud. Augustis sai selle mõttega, siis ka Tipust-Topini kõige pikemaid otsi tehtud, et saada jalgadesse 25+km tunnetust. Selleks, et panuseid tõsta, sai liitutud ka Täppsportlaste spordiklubiga. Üksi tühja silgates pole ikka see kui suure grupi eest nahka turule viies. Igatahes vähemalt ei pidanud registreerimisega ise vaeva nägema ja sai rahulikult kodus ja jooksurajal närveeritud. Tipust-Topini järgneval nädalvahetusel sai proovitud ka 30km otsa teha. Tunne sellest jäi selline keskmine, ei midagi eufoorilist. Puudust tundsin ikka ühest korralikust poolmaratoni võistlusest, mis andnuks kätte täpsema seisukorra. Kohilas 10000m ja Kuressaares 10km ei olnud ka päris nii head kui tahtnuks. Tundus, et vorm on enam vähem sama, mis möödunud aastal, võib olla pisut parem aeroobne seis. Igatahes nii ja naa.
Võistlushommikul midagi uut, vastupidiselt 2019.a., ei leiutanud. Start oli 9:00 ja 8:00 pidin uksest välja minema, et number saada ja ehk mõned soojendusharjutused teha. Seekordne maraton oli 7km ringil, mille 6-kordsel läbimisel tuli veel 195m lipata, et finišeerituks sind loetaks. Lihtne matemaatika. Igatahes oli see parem kui 2019.a. Viimase Öö Unistuse üritus, kus 1km ringi sai läbitud 104 korda. 6 korda oli köömes selle kõrval. Murelikuks tegi tuul, mis ennustuste järgi pidi olema 8m/s ja pidi tõusma. Lootsin, et saan kellegi kaitsva selja taha varjuda ja jõudu säästa. Rajale pääses ca 140 võistlejat, millest 4 olid Täppsportlaste esindajad. Kaaskannatajatega rääkides kerkis ikka ja jälle küsimus, et mida kuradit me ennast siia piinama tuleme. Oli selline hooaja esimese võistluse tunne. Pisut peata olek ja ärevus sees. Olin julgustuseks kaasa võtnud kolm SIS energiageeli, mis puusakotis liialt hüppama kippusid soojendusel. Jätsin ühe pakihoidu, et mugavam oleks. See siiski ärevust ei maandanud väga. Ikkagi Eesti ja Tallinna MM. Mis seal siis ikka, kui juba kohale sai tuldud, siis teeme ära.
Start
5 min enne starti käsutati meid stardijoone taha. Linnavalitsuse mees pidas kerge kõne, kus tõdes, et 5km pole ikka maraton. Minu strateegia oli võtta ennast esinaise kaitsva selja taha ja saada kulgetud pisut kiiremas tempos kui möödunud aastal. Siiani on meeles hetk möödunud aastast kui esimene naine viimasel 3km mööda jooksis. Soovisin sellest stsenaariumi vältida. Parim motivatsioon on ikka kuklasse hingav naine. Plaan paigas ootasime stardipauku. Enne veel hümn. Stardiks vajalik protokoll läbitud, loeti alles jäänud sekundeid koos, PAUK. Kõik tormasid. Sellist tunglemist nagu rahvajooksudel polnud, mis oli vahelduseks hea. Silmasin esinaist ja oma spordiklubi kaaskannatajat. Viimane lippas ees ära kohe. Olin nagu kits kahe heinakuhja vahel, kas võtta positsioon esinaise grupi järgi või minna kaasa klubikaaslasega. Niikaua kui otsustasin, siis sai läbitud esimesed kilomeetrid. Seejärel võtsin klubikaaslase kõrvale, et siis koos lõpuni kannatada. Esimesed kilomeetrid olid 3:50 tempos, mõnus taganttuul lükkas, hakkas isegi pisut palav. Tundus nagu keegi kannaks kätel. Km aeg oli seal 3:50 ümber. Seejärel oli pööre tagasi ja otse vastupidine tunne. Keegi ei oodanud sind siia, mida sa tahad siit jooksult (tempo langes 4:00 ja 4:05 peale). Põikpäise ja tuima inimesena ei saanud ma tollel hetkel nendest vihjetest aru, selleks tuli seda sama läbi elada 6 korda, et sõnum kohale jõuaks. Kulgesime vahelduva eduga minu vedamisel klubikaaslasega 3ringi koos. Märkasin veel tuttavaid ringil ja lehvitasin neile. Niikaua kuni vee jõudu oli ja silm seletas. Teeninduspunktides võtsin vahelduvalt nii spordijooki kui ka vett. Kohati hakkas kõhus pistma aga see oli õnneks lühiajaline. Meenus möödunud aasta, kus kõhuvalu tõttu ei saanud teeninduspunktidest jooki ega geeli võtta. Seekord läks esimene kaasa võetud geel sisse kui läbitud oli rohkem kui 15km. Pool läbitud, andis kaaskulgeja teada, et tema jõud on raugemas. Ai, liiga vara, mõtlesin mina. Selline jutt peaks tulema 35km juures. Pakkusin välja järgmise taganttuule lõigul võtame pisut aeglasemalt. Pööre tehtud jooksis konkurent mööda. Mis seal ikka, väike vahe oli tekkinud ka kaaskulgejaga. Viipasin, et tule järgi. Korra saigi aga siis jälle kustus. Sain aru, et pean ise edasi nühkima. Vähem kui 3 ringi minna. Võtsin geelipunktist oma teise geeli. Väga magus, vajas vett kohe peale. Mõtlesin, et saan konkurendi vastutuule lõiguks kätte aga ei saanud. Ilmselt oli ta tegemas negatiivset splitti. Vaikselt aga kindlalt kaugenes. Kui varasemalt sai särasilmil tervitatud tuttavaid jooksjaid teisel pool ringi, siis nüüd asendus vaikselt see nägu märksa tõsisema ja ükskõiksemaga. Proovisin veel pöidlamiimikaga viidata positiivsele emotsioonile aga tuli tõdeda ka siin, et raskem osa oli peale hakanud. Maraton hakkas nüüd pihta kui joosta jäi veel kaks ringi. Vahepeal tuli maha pisut ka uduvihma. Lootsin, et see muudab tuule tugevust positiivses suunas, kuid ei. Hakkasin vaikselt järgi jõudma ringiga maha jäänutele. See andis pisut jõudu, et pingutus pole asjata olnud. Nägin, et üks pikalt ees jooksnud konkurent on selg ees vastu tulemas. Pärast minu möödumist ta ka katkestas, millest hiljem lugesin. Eelviimasel ringil läks sisse kaasa võetud teine energiageel. Selle hetkeni tundus, et olin energiavarud õigesti jaotanud distantsi peale. Selg ees tulid vastu ka mõned tuttavad kaasjooksjad. Soovin neile edu ja rühkisin edasi. Ajee, viimane ring algas. Vaatasin minuteid, et palju võib tempo langeda, et keskmine tempo üle 4:00 ei läheks. Varu õnneks oli. Nägin endast eespool veel ühte algusest peale ees jooksnud konkurenti. Plaan oli taganttuules ta kinni püüda, et siis natukene kulgeda tema selja taga 41. ja 42. kilomeeter. Enne seda aga oli plaan võtta kofeiiniga energiageeli. Tulgu mis tuleb. Viimased 2,5km veel. Sain 2km enne lõppu konkurendi kätte. Hoidsin tuulevarju. Tempo langes harjumatult (tempo langes 4:20, 4:30ni). Mõtlesin, et lähen vedama aga energiat nii palju ka enam polnud. Jätsin viimase zutsaka viimaseks 200meetri tarbeks. Seal võtsin jalad kõhualt välja ja finiš, AJEEEEEE! Aeg näitas 2 tundi 45 minutit ja 54 sekundit. Minu senise elu kiireim 42,195km ja seda peaaegu 5 minuti jagu.
Epiloog
Surusin viimati möödutud konkurendi kätt, toetusin piirdeaiale, kaela riputati päris pirakas meenemedal ja käeulatusse pandi pudel vett ja alkoholivaba õlu. Uskumatu, et see läbi oli ja vana läbis selle päris asise ajaga ka. Pole üldse paha. Komberdasin edasi, istusin. Ees istus juba Kalev – igiliikur Saaremaalt. Vahetasime muljeid. Ta nimelt arvas, et jookseme täna koos. Unustasin mainida, et maraton pole minu distants. Ütles, et nädalane maht on jäänud 50-60km kanti. Mul karp lahti, et kuidas nii vähese pealt saab nii hea maratoni joosta. Ei tea, millised need 50-60km nädalas välja näevad. Tegime nukid ja ütlesin, et kui nii vanaks saan, siis tahan ka nii kiiresti joosta. Ta selle peale, et mis vana, noor ju alles. Ei jäänud muud üle kui nõustuda. St. pean veel nooremaks saama siis. Vahepeal saabus inglitiivuline taustajõud, kes hoolitses, et ma pingilt uuesti püsti sain ja õiges suunas liikusin. Jalad olid üsna kanged ja üldse ei tahtnud liikuda. Kohe mitte üldse. Heitsin pakihoiu telgi juurde maha, mis oli vist tagantjärgi mõeldes viga, ja hakkasin vaikselt riideid vahetama. Jalad kiskusid krampi ja üldse ei tahtnud liikuda. Olin pisut pikali. Kahju, et korraldajatel ei olnud sooja teed, morssi vms anda. Kiirelt hakkas külm ja tundsin ennast nagu TENET’i filmis keset raudteedepood värisevat. Ainult vaht suust oli puudu. Lükkasin kõik sooja selga, mis kaasas oli, kuid sellest ei piisanud. Tellisime takso, sest koju käijat minust ei olnud. Ummikute tõttu oli see miiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinut, mille vältel pidi takso jõudma, väääääääääääääga piiiiiiiiiiiiiiiiiiiiik. Takso oli soe, seal lõppes minu tehnopidu. Korra mõtlesin, et mitmes olin või nii, aga tegelikult enam väga ei huvitanud. Hea oli, et läbi sai. Olin ikka päris kapsas. Maraton raputas korralikult läbi, tuli tõdeda.
Võrreldes nüüd 2019 ja 2020 tulemust, siis ajaline vahe on märgatav (parandus 4minutit ja 25sekundit) samas, enesetunne 2019 aastal oli lõpetamise järel parem. Ilmselt see Doha-style rada andis võimaluse endast rohkem välja pigistada. Teeninduspunkte oli tihedamalt ja see andis teatud mõttes kindlust. Loomulikult oli toetajate nägusid hea näha iga ring. Lõpus võib olla vähem hea, sest endal oli väga raske aga kaasaelajatel tundus väga lõbus.
Väikene numbrimaagia oli ka sellel maratonil: 12.september oli kuupäev, 12 oli minu rinnanumber ja 12. olin ka lõpuprotokollis. Pole üldse paha noorveterani kohta olla 12 maratoonar Eestis aastal 2020, no tegelikult 14., sest Fosti ja Nurme on ikka kiiremad, kuigi nad ei osalenud. Lisaks uuele isiklikule, kahele numbrimärgile, 8’le haaknõelale, uuele spordisärgile ja valusatele jalgadele, sain veel ka ühe verevilli ning jäin ilma ühest varbaküünest, kulutatud energiast rääkimata. Vot selline tasakaal tabas mind sellel septembrikuu laupäeval.
Kes soovivad siia juurde ka videopilti koos vähem ja rohkem asjakohaste kommentaaridega, siis https://www.youtube.com/watch?v=SqOt6cWAcx0&t=8166s
Ühes osas pean neid kommentaatoreid parandama. Tuul ei olnud piisavalt mandri poolt, et Lasnamäe paekallas ja laululava kaar maratoonareid kaitseks. Tuul leidis Pirita teel koridori, mis andis ikka piisavalt 2,5km lõigul tunda (kokku 15km)
Suur kummardus kõigile nõuandjatele, korraldajatele, abilistele, rajaäärsetele kaasaelajatele ja finišijärgsele taustajõule. Nüüdseks olen juba taas jalgadel ja liigun jooksusammul 😊. Kohtumiseni jooksuradadel!
12.09.2020. Eesti MV maratonis
24. Marika Roopärg – 3:43:32 (üldkoht – 109.)
12. Tarvi Tameri – 2:45:52
28. Lauri Ulm – 2:55:43
51. Karl Peeter  Valk – 3:07:29
——
Kui laupäeval oli Kain Väljaots maratoni meistrivõistlusi vaatamas, siis pühapäeval läks ta erinevalt teistest Täppsportlastest Viljandisse ujuma. Tegelikult jooksis ta enne ujumist ka 800 m soojenduseks. Tegu oli Viljandi SVK lahtiste võistlustega. Tugeva tuulega võideldes võitis Kain jooksu ülekaalukalt. Ei tulnud paremusjärjestusse muudatusi ka vanusekoeffitsendiga läbi korratamisel. Ikka oli Kain esimene. Tubli tegu!
13.09.2020. Viljandi SVK lahtised MV
800 m
1. Kain Väljaots – 2.14,10
——
Enamus Täppsportlasi jooksis 13. septembril Pärnu-Jaagupi poolmaratoni ekideni. Kui eelmistel aastatel oleme 4 võistkonda kokku saanud, siis sel aastal tegid teised võistlused (maratoni MV ja Viljandi 800 m) ja haigestumised oma töö. Tegu oli ka kolme võistkonna kokku saamisega. Lõplikult saime võistkonnad kokku alles võistluspäeva hommikul. Osalesime nii naiskondade, meeskondade kui segavõistkondade arvestuses. Meie segavõistkond oli küll selgelt naiskondliku kalduvusega. Nimelt oli meie koosseisus 2 meest ja 4 naist ning pikemaid etappe jooksid naised. Mis teha, naised on tugevamad. Koosseise vaadates oli selge, et panustada tuleb jälle naiskonnale. Eks meilgi oli 2 tugevat naist puudu aga saime ka ilma nendeta hakkama. Meeskonnast oli aga vähemalt 4-5 paremat puudu.
Suur osa naiskonna õnnestumises oli avaetapi jooksjal Karina Jaunmuktanel, kes jooksis juba esimese 2,5 km etapi rohkem kui minutise edu sisse. Meie meeskonnast alustas väga kiirelt Kristjan Ööpik. Etapi lõpuks langes ta siiski neljandale kohale, mis oli ka meie kõige tõenäolisem koht. Segavõistkonnas jooksis avaetappi Keidy Kulbas. Igati normaalne sooritus tuli välja.
Teisel etapil tegi hea jooksu Liliana Torn ja kasvatas naiste edu rohkem kui 2 minutiseks. Meeskonnas tegi korraliku jooksu Jaan Õun. Meeskond oli kindlalt neljas, täpselt meie naiskonna ees. Segavõistkonna eest jooksis Ramune Susloviene. Hiljem selgus, et ta tegi segavõistkonnas kiireima jooksu ja oleks pidanud tegelikult kuuluma esindusnaiskonda aga õnneks see üldkohta ei muutnud.
Kolmas etapp oli strateegilise tähtsusega. Kui nüüd vastu peame, peaks olema mured murtud. Naiskonna eest jooksis Kadri Jägel. Vahe küll natuke vähenes aga edumaa oli veel piisav. Meeskonnas jooksis kindlalt Viljar Hiienõmm. Seal oli kõik selge, endiselt neljas koht, ees ja taga tühjus. Ka Leho Liidres ei vedanud alt ja pidas ilusti vastu.
Neljas etapp ja naiskonna eest jooksis Bret Schär. Vahe jäi umbes samaks. Õnneks teisel ja kolmandal kohal olnud konkurendid jooksid meie jaoks väga soodsalt. Nimelt taga pool olnud Pärnu naiskond jooksis kiiremini kui teisel kohal olnud Rapla naiskond. Meeskonna eest jooksis Danel Taur. Nagu arvata oli, tegi ta meie meeskonna jooksjatest parima jooksu. Vahe liidritega vähenes. Segavõistkonna eest jooksis Marge Nõmm ja tegi seda samuti tublilt.
Viiendal etapil jooksis naiskonna eest Mirjam Piik ja viis meie naiskonna taas rohkem kui kahe minuti kaugusele järgmistest naiskondadest. Tubli jooks Mirjamilt. Meeskonna eest jooksis Kristjan Enno. Viimasel ajal suhteliselt vähe treeninud Kristjan tegi korraliku jooksu ja enne viimast etappi oli isegi mingisugune teoreetiline lootus kolmandat kohta püüda. Segavõistkonna eest jooksis Merilin Ööpik. Tema oligi see hommikune asendusjooksja, kes tuli poolelt teelt auto peale võtta. Korralik jooks Merilinilt ja positsioon püsis.
Kui ankrumehed ja ankrunaised rajale läksid oli selge, et naiskond peab vastu. Kuigi Irmeli Vaher-Jaansonil oli vastas üks Eesti parimaid noorjooksjaid Anete Randma, tuli võit koju üsna soliidse eduga Rapla naiskonna ees. Pärnu oli kolmas. Naiste osas oli konkurents tegelikult üsna tasavägine – esikolmik oli umbes kahe minuti sees. Meeskonna ankrumees Oliver Kulbas küll üritas aga vahet vähendada aga konkurentide edumaa oli veidi liiga suur ja lõpuks Oliver loobus ja jooksis lihtsalt lõpuni. Ikkagi tugev minut jäi kolmandast kohast puudu. Segavõistkonna ankrumees Raul Mändla jooksis uhkes üksinduses kindlalt lõpuni. Eesolijad olid kaugel ja taga oldi veel kaugemal. Allpool tulemused etappide kaupa. Tegelikult oli 2,5 km etapp umbes 2,45 km pikkune ja 3,5 km etapp jällegi
pikem ehk ca 3,55 km.
13.09.2020. Pärnu-Jaagupi poolmaratoni ekiden ~ 2,5+5+2,5+5+2,5+3,5 km
4. (M – 4.) Täppsportlased meeskond – 1:15:31 (Kristjan Ööpik – 8:38, Jaan Õun – 17:45, Viljar Hiienõmm – 9.33, Danel Taur – 17:39, Kristjan Enno – 9:01, Oliver Kulbas – 12:44)
6. (N -1.) Täppsportlased naiskond – 1:21:31 (Karina Jaunmuktane – 9:16, Liliana Torn – 18:36, Kadri Jägel – 10:54, Bret Schär – 18:46, Mirjam Piik – 9:38, Irmeli Vaher-Jaanson – 14:21)
13. (S – 3.) Täppsportlased segavõistkond – 1:36:52 (Keidy Kulbas – 11:29, Ramune Susloviene – 21:35, Leho Liidres – 14:36, Marge Nõmm – 21:50, Merilin Ööpik – 12:18, Raul Mändla – 15:04)
——
Peagi tulevad uued jooksud ja neist edaspidi. Jooksmiseni!