Ants Nurmekivi jooks

Käisin Järva-Jaanis Ants Nurmekivi jooksul, kus sain vanuseklassis esimese ja jooksu üldarvestuses kolmanda koha, ajaga 0:19:51.3
Nurmekivi_jooks
Mida muud mõistlikku pühapäeval ikka teha, kui looduskaunis kohas neli ringi ümber järvekese joosta, nii et tatt lendab.

Ametlikult kuulutati distantsiks 5.6km, aga pakun, et tegu on taas kord tagasihoidliku liialdusega ja tegelikkuses rada mõnisada meetrit lühem.

Tegin soojenduseks järvele 2 ringi peale ja kontrollisin rada. Loomulikult ei olnud see meelepärane- pinnas oli hetkel küll kõva, aga väga ebatasane ning jalamurdmisoht suur. Keegi oli veel traktoriga ka möllanud ja paari kaunilt looklevad roomikjälgi teinud. Paar liivast lõiku leidus ka, aga õnneks mitte liialt pikad. Profiililt lauge- see sobis smile-emotikon
Hinnanud olukorda ja seisukorda ning märkinud need enda jaoks veidi ebameeldivaks (mulle meeldib jooksmiseks asfalt, eriti, kui see on jõudnud juba kivistuda!) suundusin lidus kõrvadega soojendusvõimlemist ja jooksuharjutusi tegema.

Peagi ununes ebameeldiv jooksurada, kuna (ilmselt) pealinnast saabunud külaliste tervituseks hakkas tugevat paduvihma kallama. See tegi 15 minuti jooksul oma tööd ülihästi ja jooksurada muutus pehmeks savimülkaks ning kohati üpris raskelt läbitavaks. See oli minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt veel halvem variant, kui esimene smile-emotikon

Aga no mida sa hing ikka teed- proovisin küll natuke nutta, aga kuna pisarad ei tahtnud kuidagi tulla, siis leppisin saatusega ja lõpetasin jooksueelsed rituaalid vihmasajus. Meenus Gene Kelly ja “Singing in the Rain”.

Stardipaugust pistsin (khm… nagu öeldakse) tilli püksi ja panin punuma ning poole ringi peal ehmatasin ära, sest olin paarisaja meetrise edumaaga esimene. Tõmbasin mõtteliselt tempot veidi maha ja õnneks tulidki kohe kaks noort sälge, kes möödusid kui tuul ning vastutusrikka juhtpositsiooni enda õlul kanda võtsid. Jäi üle vaid nentida, et nad iga ringiga minust üha kaugemale tulevikku liikusid. Kolmanda ringi lõpusirgele jõudes nägin neid veel vaid vilksamisi viimasele ringile suundumas- vahe oli kasvanud umbes 350m peale.
kain
Kaks korda igal ringil oli võimalus hinnata, kui kaugel järgmine konkurent on- ühes järsemas kurvis sai pikalt tagasi kaeda ja stardikohast läbinuna sai seda ka kuulata, nimelt alati juubeldati, kui keegi sealt läbi jooksis. Kuigi audio- ja videokontroll kinnitasid, et otsest ohtu oma positsiooni kaotada mul ei ole, möödus siiski terve jooks minu jaoks loosungi “kohe jõuab Olga Andrejeva järele ja paneb mööda”.
Sel korral seda siiski ei juhtunud ja säilitasin kolmanda positsiooni kuni lõpuni ning eneselegi väga ootamatult oli au ka kümnekonnale jooksjale ringiga pähe teha.

1. koha lõpuajaks oli 0:17:51, teisel 0:18:10, minul kolmandana 0:19:51 ja naistest parim neljandal kohal ajaga 0:20:31. (teise ja neljanda koha aegadega võin veidi eksida, aga laias laastus olid umbes sellised vahed).
Vaatamata mudasele rajale oli väga positiivne elamus koos kolme isiklikuga (3km, 3miili ja 5km) ja teadmine, et järgmisel jooksul on potensiaali neid taas parandada.

Kain