Mõistlik treenimine

  • Treeningplaan on soovituslik, mitte kohustuslik. Julge alati õige otsus vastu võtta ja kui vaja trenni lühendada või ära jätta
  • Arvesta enesetundega, haigena või vigastusega jäta trenn ära
  • Arvesta ilmastikutingimusi ja teeolusid, halva ilmaga on kiirus oluliselt madalam kui ideaalsetes tingimustes
  • Halva ilmaga jookse aega, mitte märgitud kilomeetreid
  • 1-2 ärajäänud trenni tulemusena ei toimu veel vormilangust. Aeroobne võimekus hakkab langema alles peale 4-5 puhkepäeva
  • Igas trennis on oma eesmärk ja selleks tuleb ka keskenduda ja treenida vastavalt eesmärgile
  • Taastavad trennid peavad olema tõesti taastavad ja joosta peab olema väga kerge
  • Aeglased – aeroobsed jooksud joostakse suhteliselt mõnusas tempos, kus ei teki veel tugeva pingutuse tunnet ega hapnikuvõlga
  • Lõigu – ja tempotrennid joostakse kas ettenähtud pulsi või aja järgi
  • Treeningplaanis märgitud ajad on keskmised, mitte minimaalsed, millest tuleb kindlasti kiiremini joosta. Igat lõiku ei pea antud ajast kiiremini jooksma. Esimese lõigu soovitaks just aeglasemalt joosta
  • Lõigu – ja tempotrennides joostakse esimene lõik (esimene km) veidi aeglasemalt
  • Lõigu – ja tempotrennid joostakse kas ühtlaselt või veidi kiirenevas tempos, mitte vastupidi
  • Kui lõigu – või tempotrennides hakkab paha ja ei suudeta määratud tempos (õiges pulsitsoonis) püsida, tuleks trenn katkestada
  • Kui lõigu – või tempotrennis on juba enne poole trenni läbimist raskusi, tuleks mõned lõigud (km-d) lõpust ära jätta
  • Kui trennis hakkab paha, tuleks alandada tempot. Kui sellest abi pole, tuleb trenn katkestada
  • Trennis pole mõtet pidevalt kella jõllitada. Kontrollige ainult aegajalt tempot, et tekiks korralik tempotunnetus
  • Kui mingil põhjusel hilined ühistrenni 5-10 min, pole mõtet soojendust joosta poole kiiremini. Jookse 1-2 km vähem, aga tee korralik võimlemine ja jookse end jooksuharjutste ja kiirendustega lahti.
  • See, et plaanis on 3 km soojendust ja 2 km lõdvestust, on akumuleeritud mahu kogumiseks. Tegelikkuses piisaks ka poole vähemast
  • Kui lõdvestus hakkab väsitama, tuleb joosta lühem lõdvestus ja venitada korralikult. Ilmselt on trennis koormusega liiale mindud
  • Korralik soojendusvõimlemine, trenni algul ja venitused, trenni lõpus, on tegelikult isegi tähtsamad kui joostud kilomeetrid
  • Kilomeetrid ei ole kivisse raiutud. Pikal otsal on +/- mõned km-d alati lubatud, pigem mõni km vähem
  • Tagantjärele ei treenita. Kui trenn jäi mingil põhjusel tegemata, siis las jäi. Seda ei tehta vabal päeval või veel enam, kerge trenni otsa.
  • Tapab tempo, mitte maht.
  • Arvesta ka töö ja pereeluga. Ka sealt võid üleliia koormust saada.
  • Katsu hoida treeningrütmi, isegi siis kui kõike ära teha ei õnnestu. Näiteks, ära asenda pikka jooksu lõigutrenniga või vastupidi

Kui on vahel kahtlusi, lugege need teesid läbi ja võtke vastu antud hetkele vastav otsus

Mõnusat treenimist!