SEB Tallinna maraton 2015

Uskumatu, kui palju rõõmu pakub vaatamata kogetud raskustele üks spordiüritus! Võtke aega lugemiseks ja saage aimu sellest. Kui soovite järgmine aasta ise kogeda, tulge trenni!

yhispilt

Marika Roopärg

Minu jooksupidu hakkas minu tagasihoidliku abiga reedel ja ka laupäeval võistluskeskuses stardinumbrite jagamisega. Mulle meeldib see vabatahtliku töö ja teen seda meelsasti.
Et olin sellel aastal endale pannud eesmärgiks hoopis tempomeistrina stardis olla, siis juba nädal enne pühapäeva suursündmust olid peas ärevad hetked ja isegi kummalised unenäod, et ma ei jaksa ise etteantud tempos joosta, kuigi oma jooksu teen kiirema km kiirusegaja et jään hoopis starti hiljaks ja ei leia oma tempomeistri numbreid, kell ei tööta jms. Võtsin oma eesootavat ametit siis täie tõsidusega. Laupäeval sujus siiski kõik hästi, hommikul oli väike tempomeistrite tiimi tutvustus ja soojendusjooks ja pärast seda jäin veel õhtuni stardimaterjale jagama. Päeval sai jooksvalt ka oma pastaparty Vapianos tehtud Kärdiga
Ja saabuski pidupäev, tavapärased maratoni ettevalmistused, riietuse valikuga kõhklusi ei tekkinud, ilm tõotas tulle keskmiselt soojem, et siis tavapärane lühike vorm, geelid vöökotti. Võistluskeskusesse läksingi juba kohale poole kaheksa paiku. palju tuttavaid ja sõpru soovimas edu üksteisele.Väike fotosessioon finishikaare all tempomeistritega ja oligi aeg starti asuda. Tempomeistri pallid sidusin vöökoti külge ja lootsin , et pallid püsivad vähemalt esimesed 10 km. Ja oligi start, pulsikella sain ilusti tööle, oli väike kartus et just ebaõnnestun sellega, et tehnika veab alt.Minu gruppi liitus üsna palju jooksjaid stardist,õhupallid ei seganud ja nii neid kilomeetreid vallutama läksime.
Minu strateegia oli joosta esimene ring varuga, et teisel ringil oleks aega rohkem end joogipunktides turgutada ja Nunne tänava silla ületada ka kõndides kui kuidagi ei jaksa ja siis oleks varu veel jõuda ilusti alla 4.15. Kilomeetrid läksid ruttu, minu grupis oli kõigil hästi , 10 km peal olime 59.05, kõigile sobis. Minuga kaasa jooksev grupp oli 15-20 ringis, liitus ka neid kes oli esimese liiga kiirelt alustanud. Teades et vanalinnas munakividel läheb kiirus 10 sek/km kohta alla oli olime poole maa peal ilusti graafikus varuga 2.03,7.
Ideaalne oleks olnud 2 min aeglasem, aga minu mõte oli, et 4.15 lõpuaega jooksevad hobimaratoonarid ja teine ring joostakse 6-7 min aeglasemalt ja lisaks ka joogipunktides läheb rohkem aega teisel ringil ja ka ilm läheb tundidega soojemaks. Ja oligi 30 km, mille olin mõelnud, et kui 3 h saaksime, grupile meeldis et meil varu on, et võis rahulikult viimase 12 km liikuda.
Nii mõnelgi oli juba raskemaid hetki, aga suurem osa tuli siiski kaasa. Keegi ei tahtnud ka tempos järgi lasta, kuigi meil oli alla 4.15 jõuda varu üle 3 min. 4 km enne lõppu lasin kiiremaid ees minna ja ootasin järgi ka grupi viimaseid. Minu grupiga liitus ka Joel oma hea huumoriga, ehk aitas ka neid, kellel polnud enam väga kerge, keegi ei kõndinud siiski ka. Munakivid, sild ja siis polnudki midagi finishisse enam, viimane tõus Kaarli kiriku juures ja tehtud sai.
Siiras rõõm, et sain aidata nii mõnelgi oma uue rekordi joosta ja usun et sain uue ametiga hakkama enamvähem esimese korra kohta. Olen saanud ka positiivset tagasisidet tehtud töö kohta, et rõõm on minu poolel topelt, tänud.
Enda jooks oli kerge, kuskilt valu ei teinud, geele tarbisin vaid need mis rajal anti i+ oma Enervit GT energiatabletid.
Raja ääres oli palju tuttavaid ja sõpru, kes meie mõnusale kulgemisele kaasa aitasid ergutamisega ja peale finishit oli mu endagi hääl kähe, muid kaotusi endal ei täheldanud.
Tänud korraldusele ja Tallinna maratonil on alati ilus ilm, ei tea kuidas Renna ja Mati seda teevad.Järgmine aasta jälle.

marika

Viljar Hiienõmm

Minu esimene maraton! Hommik algas kell 6:45 neljaviljapudru keetmisega. Riidesse ning joostes trolli peale (ca 700m oli ka ühtlasi soojenduse eest). Kell 09:00 Start! Enesetunne oli ideaalne Hoidsin 3:30 punti, nii nagu eelnevalt planeerisin. 6 kilomeetril tõstsin natukene tempot ja irdusin suurest pundist võttes kaasa veel 6 jooksjat. 21,1 km jäi seljataha ajaga 1:42:34, mis teeb keskmiseks tempoks 4:45min/km. Kahjuks sain esimese haamri 32km kätte. Kannikas hakkas tuikama. Langetasin tempo umbes 4:55min/km peale. Pirita joogipunktist edasi hakkas tuikama kohe korralikult. Tempo langes taas juba 5:23min/km. Russalka joogipaus – see oli viga, sest jäin seal korra seisma.37,2km juures Kadrioru alguses lõigi säärde kramp, nii, et ma pidin hetkeks seisma jääma – pagan – üks mu eesmärkidest ei täitugi – ma ei “jookse” tervet maad. Ja see kramp ei taandu, ega taandu. Nüüd sellele hetkele tagasimõeldes, imestan ma, et jooksu poolelijätmine ei tulnud mul isegi meelde. Paljud jooksid minust mööda, eelmise kontrollpunktiga võrreldes kaotasin ligemale 200 kohta. Põhiline oli joosta edasi, põhiline oli hoida jalga joostes nii, et ei tuleks seda valusat krampi enam, mis Kadriorus oli…. No täiesti võimatu olukord. Ise kogu aeg mõtlesin, et kui ma nüüd kõnnin, siis 3:45 kamp on mul kohe-kohe kannul. Lootsin, et 3:45 tempomeistri punt minust siiski mööda ei lähe. 250m enne finišit jõudis kõrvale hää sõber Kaarel, kellega koos ka lõpetasime, Protokollis ilutseb aeg 3:40.58 (3:40:51 neto)! Finišis sain medali kaela Kasparilt, kes on rahvatantsus klubikaaslane ühtlasi sain esimese õnnitluse.
Kui krambid ei oleks kallale tulnud, oleks aeg olnud parem kui 3:30.
Tegelikult olen ülimalt rahul jooksuga! Seda tunnet ei ole võimalik kirjeldada, seda peab kogema! Just nii läbisin oma esimese maratoni ning ma ei kahetse mitte ühtegi higitilka, mis Täppsportlaste treeningutel sai valatud. Tänud ka kõigile kaasaelajatele raja ääres ja muidugi ka erilised tänud treener Rihole

Helis Selge

Neljapäevase trenniga üritasin aru saad, mis seisus see pulss mul on ja millise tempoga ma seda maratoni siis jooksma peaks – tundus et sellise 7:00 tempoga võiksin küll päris vaba hingamisega selle ära joosta. Mõtlesin ka vaadata mis see tempomeistri pundis jooksmine endast kujutab – otsustasin võtta 5:00 meistri sappa. Noh, aga muidugi stardikoridoris arvasin, et tegelt oleks 4:45 veel parem. Nii ma siis alustasin ilusti meistri sabas.. pidasin vastu täpselt 1 km. Siis vaatasin, et ma ikka tahaks natuke kiiremini joosta (VIGA!). Üldiselt oli algus küll ilus ja tore, 10 km tuli netoajaga 1:04:14, ise ka imestasin, et nii kerge oli see jooks senimaani, kuigi aeg oli ju isegi parem kui nädal tagasi. Vahepeal jooksin ka Rihost mööda, pärast mida ikka samm kohe elavnes ja pulss tõusis ka esimest korda üle 190. Üsna stabiilset tempot suutsin hoida kuni 19nda kilomeetrini, siis tuli vist esimene tõus ning see ja järgnevad tõusud võtsid mu tempo paariks kilomeetriks maha. 21 km lõpetasin netoajaga 2:18:11 (parandades isiklikku rekordid lausa 8 MINUTIT). 22. kilomeetri suutsin joosta kogu maratoni kiireima ajaga 6:12. 23ndal km tuli aga wc-d külastada, mis tähendas seisma jäämist ja minu jaoks ka seda, et tõmbas jalad lukku ja korralikku jooksusammu enam teha ei suutnudki. Nii ma siis vahelduva eduga kõndisin-jooksin teise poole ikkagi läbi võiduka lõpuni netoajaga 5:21:46. Üldmuljed on väga head, kordagi ei tekkinud mõtet, et miks ma end piinan või miks ma üldse jooksen – kuigi varem olen ma neid mõtteid isegi 10 km rajal mitu korda mõelnud. Ainus mõte oli see, et kohe tuleb hakata veel rohkem treenima, et järgmine aasta ikka 5 tunni sisse ära mahtuda ja mis veel olulisem – kogu maraton joostes läbida.
Enda jaoks suurimaks võiduks pean poolmaratoni JOOSTES läbimist ja selle isikliku rekordi parandamist. See andis ka märku, et tervis hakkab paranema ja on lootust ehk veel see aasta Paide-Türi jooksul oma 10 km aega parandada (Raplas oli see 58 kanti, aga seal oli vist ka tegelikult alla 10 km see distants).
Suurimad tänud Rihole , Kaiale ja kõigile täppidele! Mina olen igal juhul endiselt iga teisipäev (ja loodetavasti veel mõni teinegi päev) trennis kohal ning loodan ikka järgmine aasta kõiki linnajooksude aegu oluliselt parandada!

Priit Parts

Minul ka esimene maraton ja mis seal salata maraton algab 30 km-st. Esimene ring sai joostud koos Kaiaga ja see oli kerge. Tempo oli 4.27-4.30 ja see eeldas head aega. Olgu öeldud, et minu eesmärk oli joosta alla 3:30:00. Teine ring algas ka minu jaoks sujuvalt, kuigi Russalka juures tundus korraks et nüüd läheb käest ära. Kaiaga hoidsin 1-2m vahet. Ütles et tule kõrvale on kergem joosta. Eks oligi, aga mingi aeg Kaia vajus eest ära, vaatasin kella ja tempo oli 4.30 mis minu jaoks oli OK! smile emoticon Tagasipööre tehtud, Ly tegi viimase särava pildi ja siis 2 km tuli ta. HR. Haamer või kuidas keegi nimetab teda, tempo vajus alguses 10 sek ja siis veel 10s. Kõige raskem oli Paksu Margareeta juures. Järgmine koht oli sild, teist korda andis juba tunda. Ise mõtlesin, et kohe peaks 3:15 grupp tulema, et sinna jään pidama. Tuligi 1,5km enne lõppu sai kätte ja panid kohe minema. Aga see grupp oli ikka täitsa ära lagunenud, mingi 5-10 inimest oli vist. Proovisin tempo üles võta nii kui sain, eks ta natuke raske oli aga tegin kõik mis suutsin. Pirksaar kannustas kõiki, kes veel grupis oli ning see kes lõpetab temast eespool jõuab aega 3:15. Minul kohe tuluke tööle ja samas ka jalad. Ja tuli ära 3:14:43 kohaks 191. Ma arvan, et esimene maratoni kohta pole paha. Nüüd on see tehtud. Kuid mulle tundub, et maraton pole ikkagi minu ala. Lühemad maad tunduvad mulle rohkem meeldivat. Suured tänud kõigile, kes rajal kaasa elasid. Teid oli tõesti palju ja see kohe pani jala kiiremini tööle smile emoticon Aitäh Riho-le, kes tegi jooksuplaanid mulle, suured tänud Kaia-le, kes kannustas takka ja oli rajal kui treener( nüüd joome vett, poisid mis tempo on?, nüüd hoiame tagasi jne). Tore oli! Super ilm ja hea seltskond. Rajal näeme, R….k!

Mirjam Piik

Võtsime Veikoga eesmärgiks joosta umbes 5.20-5.30 min/km, see oleks andnud lõpuajaks 3.50-3.55. Tundus nagu teostatav plaan. Üllatuslikult jooksis pikalt kohe meie taga Atoneni punt, kes minu arvutuste põhjal oleks pidanud jooksma 5.40 min/km. Järelikult alustasid nad palju kiiremini. Esimene ring läks plaanipäraselt, võtsin igas joogipunktis vett ja joosta oli kerge. Geeli ei julgenud tarbida, sest eelnevad kogemused ei olnud just kõige meeldivamate killast. Esimese ringi aeg 1.57.12 näitas, et oleme graafikus. Atoneni punt oli maha jäänud. Teisel ringil otsustasin Russalka joogipunktis tarbida spordijooki ja pistsin ka tüki banaani põske. Oi kui vale otsus. Sellest hetkest tundsin, et asi pole enam õige. Tempo langes, aga mitte veel katastroofiliselt. Utsitasin Veikot, et kui tal vähegi jaksu on, ärgu oodaku minu järgi. Aga jätkasime siiski koos. Kuni 32-l km-l tundsin, et nüüd on vaja metsapeatus teha. Siis möödus meist ka Atoneni punt, ütlesin Veikole, et mingu nendega kaasa. Veiko veel ergutas, et ma ta kinni püüaksin, aga sellel hetkel teadsin, et rong on minu jaoks läinud. Totaalne motivatsioonilangus, mõtlesin, et jäängi sinna istuma. Siis võtsin rahulikult aega seal joogipunktis joomiseks, enne kui edasi läksin. Aga katsu sa pärast peatumist oma jalad jälle liikuma saada. Ma sõna otseses mõttes venisin nagu tigu. Kõht kiskus krampi, aga sundisin ennast edasi liikuma, vahepeal ka kõndides. Võitlesin pisaratega. Aga teadsin, et pean lõpuni minema. Kui ma olin kõndides-joostes jõudnud Russalka joogipunktini, otsustasin võtta veidi rosinaid, et kuidagigi oma vastu selga kiskuvat kõhtu rõõmustada, ja loivasin edasi. Kuidagi teisiti on seda liikumisviisi raske nimetada. Petrooleumi Statoili juures möödus minust Maarika punt ja ma ei suutnud kuidagi oma jalgu sundida kiiremini liikuma, et nende sabas vähegi korralikum aeg kirja saada. Selle asemel tuli järgmises joogipunktis veel üks paus teha. Masendus oli juba nii suur, ainus mõte oli ennast kuidagi lõpuni vedada. Viimased kilomeetrid jooksin nagu udus, kõrvad olid lukus, kuulsin ainult enda hingamist, ja see heli oli hirmutav. Olin näinud rajal mitut kokkuvajumist ja mõtlesin endamisi, et kas mina olen järgmine. Aga siis tuli viimane Kaarli tõus ja päästev langus, finišisirgele jõudes nägin kellal aega 4.17, mis tähendas, et ma ikkagi ületan oma eelmise aasta aega ja ei tea kust tuli jõud teha finišispurt ja edestada lõpus kahte meesterahvast, kes enne tõusu minust nagu postist olid möödunud. Aeg 4.17.50.Erinevalt teistest täppidest ei saa ma krampide üle kurta, sest neid ei olnud. Tarbisin enne jooksu magneesiumi ja võtsin ühe toru sisse kusagil 23-l km-l, lisaks kasutasin võimalust jahutada jalgu iga kord kui seda rajal pakuti. Minul jäi tulemus ikka valesti manustatud joogi-söögi taha. Igatahes on sellest jooksust palju õppida ning esimene reaktsioon sussid nurka visata kadus õnneks kiiresti. Aitäh, Riho ja teised Täppsportlased. Trennis kohtume

marek ja mirjam

Kaia Lepik

Oligi käes aasta oodatum päev, mille nimel tehtud trenni, läbitud palju kilomeetreid, joostud tuules, vihmas, laus päikse käes. Viimasel nädalal oli tunne ärev, kartsin ja ootasin üheskoos. Käes maratoni hommik, geelid jms abivahendid andsime Riho kätte ja juba seisingi stardijoonel, turvaliselt Kristiina seljataga, kõrval Priit, viimased patsutused klubikaaslastele ja käiski stardipauk. Leppisime Priiduga eelnevalt kokku, et jookseme niikaua koos kui jaksame ja alustame rahulikult. Mingi ajapärast saime päris hea pundi kokku. Tunne oli hea ja kokkulepe oli, et kuni 30nda km-ni hoiame 4.25-30 tempot ja sellest kiiremini ei jookse, kes peale seda jõuab, see andku minna smile-emotikon Nautisime jooksu, raja ääres oli palju Täppe ja tuttavaid ergutamas, abistamas. Nii hea tunne oli kõiki seal näha. Ilm oli ok ja kardetud tuul oli üsna armuline. Kilomeetrid möödusid kiirelt ja oligi läbi esimene ring- tunne endiselt hea, kuigi meie punt hakkas juba hõredamaks jääma. Soovitasin Priidul minu kõrval joosta, sest siis on lihtsam. 30ndaks km-ks olin üksi, Priit veidi tagapool ja sain eespool kätte poisi, kes alguses meie pundis jooksis, läksin temaga edasi, kuniks ka tema ühte joogipunkti kadus. Eespool nägin Marioni ja Janat, mingit plaani neid püüda polnud, jooksin omas tempos, aga jõudsin järjest lähemale. Mingi hetk paistis ka Kristiina. Jõudsin kogu pundile järgi, kutsusin Kristiina kaasa, aga veel ta ei tulnud ja sundis juba siis mind edasi minema. Kõik oli hästi kuni munakivi teeni, ma ei tea mis seal juhtus, aga järsku (sekundi pealt) muutusid jalad kangeks ja keeldusid liikumast, jooksmine läks väga-väga raskeks, mõtlesin, et jõuaks ainult finishisse, nii palju on tehtud ja nii vähe on lõpuni. Tempo langes ja mida samm edasi, seda hullemaks läks. Kuskilt hüppas välja Merlyn, kes sundis edasi minema, küll tirides käest ja ergutades mind maailma ilusaimate sõnadega, aga ma lihtsalt ei suutnud oma jalgu liigutada. Üsna varsti tuli ka Kristiina ja nii nad mind mõlemad lohistasid ning seisma jääda ei lubanud. Palusin, et Kristiina jookseks ikka edasi (linnajooksude sarja minutid ju tiksusid), aga ta ei jätnud mind, tiris ja tõmbas, aga vedas vapralt mind lõpuni.
Südamest Aitähh, lõpetasime sekundi pealt koos, aeg 3.12.10 smile-emotikon Mulle väga meeldis Inga ütlus „Sõprus võidab!“ ja nii oligi smile-emotikon Ilma Kristiina ja Merlyni abita oleksin ilmselt siiani rajal. Peale jooksu olin hetkeks endas pettunud, sest päris seda aega ma jooksma ei läinud ja alla 3.10 aeg oli nii lähedal, aga tagasi mõeldes, oli lõpp milline ta oli, isiklik rekord paranes üle 6 minuti ja sain aru, et minu ümber on ikka nii palju armsaid inimesi.Küll need paremad ajad ja jooksud veel tulevad, meil kõigil!

Eero Mõttus

Minul siis poolmaraton. Enne starti hõigati üle Vabaduse väljaku, et tänavu maratoni teisel ringil kohe eriti palju ärakukkumisi. Ilmselt siis tuuleolude tõttu. Mul värskelt meeles Ülemiste järve tuul ja otsustasin seekord, kui vähegi võimalik, kaitsvate selgade taha hoida. Samas muidugi sai kuulda, et Prorunnereid tuuleolud kuidagi ei seganud, nende esiots said edukalt finišisse. seega polnud midagi teha, 4 minuti tempo kilomeetrile või siis õige pisut äärmisel juhul peale, jäi jõusse. Peale starti sattusin peagi kokku Christjan Läänega, sai temagi omi plaane jagatud. Esialgu sai plaani teostatud koos, minu tempo läks kippus ikka tulema sedasi, et need äärmise juhu sekundid ikka kilomeetrile lisandusid. Igatahes Christian soovis natuke kiiremat tempot ja vajus aegamisi eest. Tuulega oli sedasi, et täpselt aru ei saanudki, kust ta puhus, kuid igatahes tundus alati vastu puhuvat. Tõsi vahepeal oli ka tuulevaikust. Tugev just tuul ei olnud. Ega ma nüüd oska arvata ka, kas tuulevarju hoidmine aitas. Joogipunktid tulid kiiresti ja suuri raskusi polnud. Joodud igas punktis sai. Kui mingitel hetkedel hakkas raskust tekkima, siis mõni aeg hiljem tuli kosumine. Kõige aeglasem 500 meetrit tuli kella järgi 2.10. Aga neid oli vaid üks. Lõpupoole tundus, küll, et tempo langes. Kuid see oli petlik. Jooksu ajal selles aru ei saanud, sest väsimus tuli peale ja ei jõudnud enam niipalju kella vahtida. Igatahes täiesti ootamatult avastasin peale vanalinna enda ees uuesti Christjani. Sabasse ei jäänud, läksin mööda. Cristian igatahes leidis jõudu mind veel ergutada. Viimase tõusu pidasin vastu, väga teravat lõpusirget enam teha ei jõudnud. Aeg 1:26:07. Rada oli täppsportlastega kaetud ja
ergutatud mai sain. Oma soomepärase nime tõttu ka soomlaste poolt. Ikka tõstab tuju, ehk parandab aega mõne sekundi

Enxy Selge

Jooksuga pole kunagi tegelenud. Olen jooksnud 10 km rahvajookse emotsiooni pärast aegadega 1:14 kuni 1:16- mina olen ju teada-tuntud turbotigu teie keskel.See aasta olen oma 10 km aja suutnud sinna 1 tunni piirimaale viia, aga alistanud seda veel ei ole. Täna enne rajale minekut oli lootus poolmaraton joosta 2 tunni ja 15 minuti kanti. Hetkel saan oma jooksu pealkirjaks panna kogenematusest tingitud lollus! Riho hoiatas, et ma liiga hulljulgelt ei alustaks, kuid noo mida tema ka teab onju. Kui ikka enesetunne hea ja hoog sees, siis tuleb liduda. Poolel maal 1 tund ja 6 minutit lubas isegi planeeritud aega joosta. Enne kui ma arugi sain oli keegi mulle haamriga pähe lajatanud ning jalad alt niitnud. Nii ma siis seal kulgesin. Päike tekitas suve lõpu tähistamiseks joodikupäevituse, vasaku jala toss hakkas hõõruma ning peas keerles mõte: “Ma ikka kohe üldse ei ole jooksmiseks loodud, seega ei ole mõtet joosta”. Lõpuprotokolli sain neto ajaks 2:24:32. Võiks ju olla ülimalt õnnelik, et võitsin iseennast ja eelmise aasta aeg 5 minutiga parandatud…..aga hinge jääb pisuke mõru maik, et miks peab inimeseloom olema nii kange ja loll. Vigadeparanduse võimalus on ju alles aasta pärast. Nüüd on mõned head tunnid jooksust möödas. Peas olen läbi analüüsinud asjad, mis ise valesti tegin….kuidas järgmisel aastal olla parem, targem, kogenum ning kiirem! Jah, just- järgmisel aastal! Ehk ei ole jooksmine päris minule loomuomane tegevus, kuid see eest päris mõnus tegevus ning pealegi mul tekib võimalus 10 km 1 tunni piir alistada juba oktoobri alguses Tartus!

Täppsportlaste tulemused

42 km

99 185 KAIN VÄLJAOTS 3:03:42 0:42:19 (90) 1:29:04 (88) 2:07:40 (86) M 40 (15)
164 11 57 KRISTIINA VEREVMÄGI 3:12:10 0:42:55 (140) 1:30:48 (141) 2:11:14 (143) N (9)
165 12 174 KAIA LEPIK 3:12:10 0:45:31 (201) 1:35:14 (194) 2:15:05 (185) N (10)
191 313 PRIIT PARTS 3:14:43 0:45:31 (203) 1:35:14 (196) 2:15:11 (187) M (109)
245 20 60 TIINA TROSS 3:20:33 0:46:11 (235) 1:37:31 (281) 2:19:47 (269) N45 (3)
563 572 VILJAR HIIENÕMM 3:40:58 0:49:06 (433) 1:42:34 (386) 2:26:25 (380) M 45 (64)
1109 2017 SAMUEL KANARBIK 4:08:51 1:00:51 (1478) 2:05:19 (1426) 2:56:59 (1279) MN (24)
1177 1626 VEIKO KASE 4:11:48 0:56:22 (1127) 1:56:58 (1061) 2:47:51 (1026) M 45 (125)
1194 189 1875 MARIKA ROOPÄRG 4:12:49 0:59:05 (1366) 2:03:57 (1344) 2:57:49 (1307) N 45 (23)
1265 212 1901 MIRJAM PIIK 4:17:50 0:56:21 (1126) 1:57:12 (1075) 2:47:52 (1027) N (121
1752 413 1321 HELIS SELGE 5:22:20 1:04:48 (1670) 2:18:45 (1681) 3:31:29 (1757) N (227)

21 km

35 286 KRISTJAN ENNO 1:23:44 0:40:17 () M 40 (7)
47 3247 FRANKO REINHOLD 1:25:03 0:38:19 () MJ (4)
59 127 EERO MÕTTUS 1:26:07 0:41:21 () M 40 (11)
61 146 CHRISTJAN LÄÄN 1:26:13 0:41:01 () M 40 (12)
154 155 MADIS LOIT 1:32:33 0:44:30 () M (91)
921 140 3237 INGA SUIK 1:51:50 0:51:49 () N (87)
1026 2760 RAUL MÄNDLA 1:53:31 0:54:00 () M 40 (128)
1187 217 473 MERLE MÄNNIK 1:56:23 0:56:43 () N 40 (37)
1544 3282 MADIS VALK 2:00:44 0:59:03 () M 45 (93)
2573 3604 ALLAN SÜLLA 2:20:47 1:01:23 () M 55 (55)

10KM

49 5942 MÄE MEHIS 0:38:14 M (29)
52 86 LUTS MAREK 0:38:48 M 45 (5)
132 385 REINAP AIVAR 0:41:54 M 45 (10)
897 321 KULL PRIIDU 0:52:18 M (410)
1100 210 74 MÕTTUS LIIS 0:53:50 N (120)
1326 3242 VÄLJAOTS KEVIN 0:55:34 MN (40)
4589 2490 5056 EESKIVI TIIA 1:24:58 N 45 (193)