Täppsportlaste suvelaager Valgehobusemäel (1. osa)

Treener Riho Ment võttis kokku meie juuni lõpus toimunud suvelaagri sündmused. Toome need koos ohtra pildimaterjaliga ka Teieni, hea kodulehekülje lugeja.

Lisaks talvisele laagrile Portugalis, on nüüd ka esimene suvine laager, Valgehobusemäel, edukalt läbitud.

Alustasime laagriga neljapäeva lõunast. Olime Lyga esimesed saabujad ja kuna laagri päevaplaan nägi ette pealelõunast trenni, siis seda tegema me ka üsna varsti läksime. Lasin Lyl raja valida. Ise ei omanud ma nendest trassidest mingit ettekujutust, kuna polnud siinkandis enne jooksnud. Ly valik oli “Presidendi rada”. Nagu õige pea selgus, käis selline trass minule üle jõu. Lisaks tõusudele ja laskumistele jooksime põhimõtteliselt heinamaal. Kuna kartsin ära eksida, ei julgenud ka kõrval kulgevale kruusateele minna ja nii sai siis piineldud veidi üle 15 kilomeetri. Lyl polnud midagi häda, aga mina olin, pehmelt öeldes, kurnatud.

Kui jooksult saabusime, hakkasid ka teised tulema. Sõime õhtust, kus pakuti korralikku maatoitu ja siis läksime discgolfi algtõdedega tutvuma. Selle ala parim asjatundja, Kadri, tegi kiirelt põhitõed selgeks ja läks loopimiseks. Kohati lendas taldrik päris pikalt, aga täpsus jättis küll väga palju soovida. Juhtus, et 70-80 meetrine lend kandus õigest kohast 50-60 m kõrvale. Aga asi seegi. Tasapisi tuli ka veidi täpsust juurde. Päris võistlema siiski ei hakanud.
valgehobusemae_2014-002

(Inga esimesed sammud disc-golfis)

Margo tõi ka kuskilt jalgpalli ja tekkis mõte MM-i puhul väike matś korraldada, aga kuna spets jalatseid kellegi polnud ja pall oli kõva ja valus, siis päris mänguks ei läinudki. Lisaks oli ka jooksuväsimus tugevasti sees.

valgehobusemae_2014-001

(Raul testib palli)

Peale seda ronis suur enamus meist vaatetorni ja tegeles lähiümbruse vaatlusega.

valgehobusemae_2014-022Kõrgusekartlikumad jäid maapinnale ja üritasid sealt ümbrusega tutvuda. Ümbrus oli ilus, aga ilmselt vaatetornist nägi ikka oluliselt rohkem.

valgehobusemae_2014-023

Õhtul sai telekast ka veid jalgpalli piilutud ja siis oli aeg magama minna. Voodid olid mugavamad kui Portugalis, aga nendes ei kannatanud end väga järsult liigutada. Voodi põhi oli peenikestest pulkadest, mis kippusid pooleks murduma või vajusid ühe ääre pealt kõik alla ja siis leidsid end läbi voodi vajununa, põrandalt. Magamine õnnestus siiski üsna edukalt ja hommikuks oli vähemalt piisav arv voodi pulkadest terved ja keegi hommikul põrandal ei maganud.

Reede, teine laagripäev, oli väga tiheda programmiga. Kõigepealt hommikusöök, siis väike vaheaeg ja siis tegime kerge soojendusjooksu, 3 km.

valgehobusemae_2014-004

(Soojendus enne jooksu)

Lisaks tegime veel korralikud venitused otsa, sest õhtul pidi toimuma Priit Ailti treening. Kes teab, mis seal plaanis on. Kõigeks peab valmis olema.

valgehobusemae_2014-005

(Venitusharjutused)

Peale hommikust soojendusjooksu oli aeg hakata kuulama Kristjan Puusilla jooksufilosoofilist loengut. Olen väga rahul, et teoreetilne osa just sellises järjekorras oli. Erinevalt järgnevatest lektoritest, ei õhutanud Kristjan meid tugevalt treenima, vaid just korralikult puhkama ja jooksu vaimse poolega tegelema.

valgehobusemae_2014-006

(Kristjan Puusild)

Kui on korralikult pingutatud, tuleb vähemalt sama palju ka taastava poolega tegelda. Samuti võib tugev tööpäev olla tugeva trenni eest ja selle asemel, et õhtul veel lisaks kiire, tempokas, jooksuring teha, oleks sageli mõtekam hoopis natuke sörkida ja selle arvelt hoopis vaim puhkab ning füüsis paraneb.

valgehobusemae_2014-007

(Kristjani jutt on toonud naiste näole naeratuse 🙂

Ta tõi enda katsetuste tulemused, kus üsna sarnane maratonitulemus tuli väga tugevalt treenides ja mõned aastad hiljem 2,5 korda vähem treenides. Kindlasti peab trenni tegema, see on selge. Ega ainult vaimujõul tulemust ei tule, aga kõik eeldused, mis olemas on, saab vaimujõul küll paremini kätte. Eks sama asi on ka tipptasemel. Trennis on kõik suhteliselt võrdsed, aga võistlustel võidavad enamasti ühed ja samad, kes ei pruugi olla kõige kiiremad või vastupidavamad. Sõnum kõigile on selline, et treenige mõõdukalt ja puhake korralikult, siis tuleb ka tulemus.

valgehobusemae_2014-008

(Praktiline harjutus)

Peale seda loengut oli käes lõunasöögi aeg ja mõned vabad hetked, et enne Priit Ailti loengut ja trenni veidi puhata. Kes teab, mis meid ees ootab? Väga hulluks asi siiski ei läinud. Loeng oli konkreetne ja vägagi kasulik.

valgehobusemae_2014-009

(Priit Ailt)

Selgitati, miks hoida käsi just nii, mitte teisiti, kuidas panna jalga maha, et saavutada suurim kiirus ja parim ökonoomsus, miks peab tõuge minema läbi puusa jne. Näidati erinevaid videosid ja pilte jooksjatest, nii hea tehnikaga kui ka veidi puudulikuma tehnikaga.

valgehobusemae_2014-010

(Tänulik auditoorium)

Tegelikult ideaalset tehnikat polegi olemas. Igal inimesl tuleb leida optimaalne, mis sobib just konkreetselt temale endale. Geniaalsus peitub lihtsuses. Pole mõtet asja liiga keeruliseks ajada.

valgehobusemae_2014-011Loengule järgnes trenn, mille eel meid veidi hirmutati, et saame kõriauguni igasugu harjutusi. Aga polnud hullu midagi. Tegime 3 km soojendusringi alla, ka seekord heinamaal. No ei istu minusugusele kõva pinnase eelistajale see mättaline jalgealaune, aga 3 km kannatas üsna edukalt ära. Siis läks harjutuste tegmiseks. Oli sarnaseid harjutusi, mida oleme ka ise varem teinud, oli ka uusi harjutusi, oli ka sarnaseid, mida oleme teinud, aga väikeste erinevustega. Põhirõhk oli suunatud puusale ja tuharale, mis on jooksja jaoks väga olulised kohad. Enamusel meist on puusad liiga kinni ja tuharalihased veidi nõrgad. Saades lihased tasakaalu ja painduvuse korda, paraneb ka jooksukiirus, eelkõige ökonoomsuse arvelt. Pärast jooksime veel 5 km peale ja venitasime.

valgehobusemae_2014-012 valgehobusemae_2014-013 valgehobusemae_2014-014

(Jüri ja Priidu)valgehobusemae_2014-015(Esiplaanil Ly ja Kaia)
valgehobusemae_2014-016 valgehobusemae_2014-017 valgehobusemae_2014-018(Jaan ja Priit “rammu katsumas”)valgehobusemae_2014-019

(Kohustuslik ühispilt)valgehobusemae_2014-020

(Soovijad said oma muredele juba kohapeal leevendust)

Õhtul sõime taas maatoitu ja siis tegeles igaüks, millega soovis.

valgehobusemae_2014-021

(Kaia poolt disainitud uudne Kamatahvel 🙂

Käisime väikese pundiga taas discgolfi mängimas. Selgus, et eelmise õhtu loopimimine oli ühe käe vastavad lihased päris valusks teinud ja enam erilist indu ei tekkinud. Täpsus oli küll juba veidi parem, aga nüüd ei kannatanud enam kaugele visata. Vähemalt mingi stabiilsus oli käes. Millist tehnikat keegi kasutas, saab Margo fotosessioonilt tuvastada. Kas just keegi päris õiget tehnikat kasutas, ei julge väita, aga üsna erinevad olid tehnikad küll.

valgehobusemae_2014-000

 (Kaia ja Kristiina)

valgehobusemae_2014-003

(Riho visked kandusid kõige kaugemale)

Õhtul tuli telekast taas jalgpall ja osad meist vaatasid ka teise mängu lõpuni. Suurem enamus läks varem magama, kuna treeningkoormus oli juba mõju avaldanud.

Sellest, kuidas nägi välja laupäevane tõsine treeningpäev ning mida rääkis meile pühapäeval Enn Sellik, juba paari päeva pärast. Püsige lainel!